Imemuinasjutt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Imemuinasjuttudele on iseloomulik, et loos toimub ebatavalisi sündmusi, süžee on põhjalikumalt väljaarendatud kui teistes rahvajutu žanrites, tegevuskoht ja -aeg on ebamäärased (esinevad [[vormel]]id nagu ''ükskord ammu-ammu ühes kuningriigis''). Tavaliselt on tegu olnud selgelt väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.<ref name="Imemj"/> |
Imemuinasjuttudele on iseloomulik, et loos toimub ebatavalisi sündmusi, süžee on põhjalikumalt väljaarendatud kui teistes rahvajutu žanrites, tegevuskoht ja -aeg on ebamäärased (esinevad [[vormel]]id nagu ''ükskord ammu-ammu ühes kuningriigis''). Tavaliselt on tegu olnud selgelt väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.<ref name="Imemj"/> |
||
==Vaata ka== |
|||
* [[Lohetapja]] |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 25. juuni 2010, kell 15:11
Imemuinasjutt on muinasjutu tüüp, milles juhtub midagi üleloomulikku ning mille tagajärjel saavad pahad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. Tegelasteks on tavaliselt kuningasoost inimesed ja vaesed inimesed.
Mitmetes keeltes nimetatakse imemuinasjutte ka pärismuinasjuttudeks. Imemuinasjutud kuuluvad Aarne-Thompson-Utheri tüübikataloogi numeratsioonis vahemikku ATU 300–745A.[1]
Imemuinasjuttudele on iseloomulik, et loos toimub ebatavalisi sündmusi, süžee on põhjalikumalt väljaarendatud kui teistes rahvajutu žanrites, tegevuskoht ja -aeg on ebamäärased (esinevad vormelid nagu ükskord ammu-ammu ühes kuningriigis). Tavaliselt on tegu olnud selgelt väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Imemuinasjutud. Tartu Ülikooli rahvaluule õppetooli kodulehekülg. (Kasutatud 25. juunil 2010.)