Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13.sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja märkmetesse adramaade kohta ilmusid murdosad. Alates [[15.sajand]]ist väljendati adramaad ruutmõõdus. |
Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13.sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja märkmetesse adramaade kohta ilmusid murdosad. Alates [[15.sajand]]ist väljendati adramaad ruutmõõdus. |
||
[[16.sajand]]il oli kasutusel mõiste '''põline taluadramaa''' |
[[16.sajand]]il oli kasutusel mõiste '''põline taluadramaa''' – 24 kuni 36 riia [[vakamaa]]d, mis oli võrdne 8 - 12 [[hektar]]i põllumaaga. |
||
Peale |
Peale põlise taluadramaa olid kasutusel: |
||
* ''suuradramaa'' – 72 või 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati [[Lääne-Eesti]]s |
* ''suuradramaa'' – 72 või 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati [[Lääne-Eesti]]s |
||
* ''poola- ehk plettenbergi adramaa'' – 120 vakamaad, mis oli kasutusel peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s, |
* ''poola- ehk plettenbergi adramaa'' – 120 vakamaad, mis oli kasutusel peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s, |
||
Redaktsioon: 11. veebruar 2006, kell 22:28
Adramaa, 12. -13.sajandi mõistes tähendas talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. Olemas oli ka suuri adramaid, mille põldu hariti mittme rakendiga.
Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13.sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja märkmetesse adramaade kohta ilmusid murdosad. Alates 15.sajandist väljendati adramaad ruutmõõdus.
16.sajandil oli kasutusel mõiste põline taluadramaa – 24 kuni 36 riia vakamaad, mis oli võrdne 8 - 12 hektari põllumaaga. Peale põlise taluadramaa olid kasutusel:
- suuradramaa – 72 või 90 riia vakamaad, sellis mõõtühikut kasutati Lääne-Eestis
- poola- ehk plettenbergi adramaa – 120 vakamaad, mis oli kasutusel peamiselt Lõuna-Eestis,
- saksa adramaa – 60 vakamaad.
Adramaade revisjon ehk adramaarevisjon toimus esmakordselt 1582. aastal Liivimaal ja 1586 Eestimaal. Adramaarevisjoni alusel kehtestati maksud. Kirjapandud adramaade arvust külas sõltus kui palju küla ühismaast sai talu lisaks (maksuvabalt) kasutada.
1688. Aastal loeti Liivimaal revisjoniadramaaks selline hulk põllumaad, mis andis 60 spetsiaaltaalrit puhastulu. Selle talu koormised pidid vastama 60 spetsiaaltaalrile. 1804. aastal lisandus talule 20 taalrit heinamaade eraldi arvelevõtmise eest.
17.- 18.sajandil püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada normeeritud adramaad, mille kasutusele võtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.
Eestimaal loeti aastani 1712 ühe adramaa taluks talu millel oli nii tööjõudu, kui maad kuue rakendipäeva tegemiseks. 18.sajandil arvestati Eesti ja Saaremaal talude revisjoniadramaid inimtööjõu järgi (töö- või rakendipäevades). 1712. aastal vastas revisjoniadramaa Eestimaa kubermangus 12 tööpäevale nädalas, 1726. aastal nelja tööjõulise mehele tööle, 1732 aastal viie tööjõulise mehe tööle.
Alates aastast 1872 tähendas adramaa maaomandit, millelt tuli maksta renti 300 rubla aastas. 1901. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurubla arvestusega.