Faili arutelu:Sõpruse puiestee (Tallinn) 02.jpg

Autoriõigus

See maja oli ehitatud NSV ajadel, kuna NSV liidus autoriõigused oli rangselt keelatud. Eesti seaduse järgi §2 lg1, seadus ei kohane sündmusele mis oli enne seda seaduse vastu võtmist. 90.191.190.76 9. mai 2010, kell 19:20 (EEST)

Millise seaduse §2-le sa viitad? AÕS-i § 88 ütleb: Käesolev seadus laieneb ka nendele teostele ja teose esitajate, fonogrammitootjate ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonide poolt loodud resultaatidele, mis on loodud enne 1992. aasta 12. detsembrit.

Põhimotiiviks olev maja peaks olema ehitatud 1992. aastal [1]. Pikne 9. mai 2010, kell 19:32 (EEST)

Aga kas on olemas internetis register, kust saab leida ehitusaasta? On kahtlused, et see on 1990'ndate arhitektuur. Ka ei saa panna autoriõigused majale, kui ei tea arhitektori ega ehitamise ajal autoriõigus oli keelatud. See on tavaline korterimaja, mis ei saa olla kunsti vői arhitektuuri väärtusena. 90.191.190.76 9. mai 2010, kell 19:55 (EEST)

Lähtutakse kehtivast seadusest.--WooteleF 9. mai 2010, kell 20:22 (EEST)

Seaduses on kirjutatud sőna arhitektuuriteose, aga kas tavaline korterimaja saab olla teosena? 90.191.190.76 15. mai 2010, kell 10:52 (EEST)

Tutvu seaduse § 4-ga.--WooteleF 15. mai 2010, kell 11:04 (EEST)

Kuule kui mina seda paragrahvi loen, siis nendel pole mingit autoriõigust, kuna tegu nüüd originaalloominguga küll ei ole... -- Ahsoous 15. mai 2010, kell 11:41 (EEST)

Keegi nad ju projekteeris.--WooteleF 15. mai 2010, kell 12:41 (EEST)

Fasaadide ümberehitus räägib, et nendel majadel pole mingit autoriõigust, nad ei kujuta ette rohkem, kui munitsipaalmajandus. Seetőttu nendel majadel puudub mingi kunstiväärtus või targed insineerlahendused; siis tuleb järjeldus, et korterimajad pole mingit autoriõigust. 90.191.190.76 17. mai 2010, kell 17:06 (EEST)

Veider argument.--WooteleF 17. mai 2010, kell 17:07 (EEST)

Miks veider? Mõelge ise - kui korterimaja on kaitsud autoriõigustega (nagu puumaja Kadriorus J.Poska bussipeatuse lähedal), siis mingi modifitseerimine on rangselt keelatud. Aga kui korteriühistud soojendavad seinad, siis nad jõhkralt autoriõgust üle astuvad, sest nad rikkuvad seadusega kaitstud seinad. Ja teie loogika järgi, korteriühistud rikkuvad autoriõigustega kaitstud betooni karistamata. 90.191.190.76 17. mai 2010, kell 21:53 (EEST)

Kui sa ostad omale autoriõigustega kaitstud maali, siis sa võid selle tükkideks lõigata või sinise värviga üle ka võõbata. Autoriõiguse seadus ei keela selliseid asju.--WooteleF 17. mai 2010, kell 21:58 (EEST)

Kui seadust niimoodi tõlgendada, siis ei tohi Vikipeediasse panna ka fotosid autodest, täitesulepeadest, labidatest ja aluspükstest, sest tegu on disaini- ja moekunstiteostega (punkt 16). Andres 17. mai 2010, kell 22:00 (EEST)

Sellepärast ma soovitangi alati spetsialistidelt järgi küsida.--WooteleF 17. mai 2010, kell 22:01 (EEST)

Minu meelest loeb ainult Riigikohtu lahend. Andres 17. mai 2010, kell 22:23 (EEST)

Lõpliku selguse saab tõesti ainult sealt. Siiski on juristidel ilmselt selgem arusaam seadusese tõlgendamisest ja erinevatest kaasustest, mistõttu jääksid ära mõttetud vaidlused siinsetel arutelulehtedel.--WooteleF 17. mai 2010, kell 22:40 (EEST)

Muidugi võib küsida, aga karta on, et nende arvamused lähevad lahku. Juristide arvamused meid ju ei kaitse. Minu meelest ei ole meil võimalik järgida seaduste punkte, mis ei ole mittejuristile arusaadavad.

Kas Sa oled küsinud nende tüüpmajade kohta? Minu meelest jätab "originaalne teos" tõlgendamisruumi. Andres 18. mai 2010, kell 01:22 (EEST)

Ei ole küsinud ja ei viitsi seda teha ka.--WooteleF 18. mai 2010, kell 01:24 (EEST)

Mis Sa siis räägid, et tuleb küsida. Andres 18. mai 2010, kell 02:32 (EEST)

Ega ma ainuke osapool siin arutelus ei ole. Autoriõiguse seadus ütleb:

• Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
• Teosed, millele tekib autoriõigus, on: ...arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid.

Selle järgi on hooned teosed. Need teosed on kellegi originaalse loomingu tulemus. Ja neil kellelgi on õigused. Minule tunduks õiglane, et selle seisukoha ümberlükkajad toovad argumente ja suhtlevad asjatundjatega. Olen väsinud neist vaidlustest, kus pean paberil mustvalgelt kirjapandut veelgi tõestama ja õigustama.--WooteleF 18. mai 2010, kell 09:59 (EEST)

Kas ma siis ei toonud argumente? Seda punkti võib vaadata koos sama paragrahvi lõikega 1, kus on öeldud, et autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Pole selge, kuidas need lõiked omavahel suhestuvad. Seda võib tõlgendada nii, et kui hoone pole kunstiteos, siis lõige 4 seda silmas ei pea. Mina ei tea, kuidas tõlgendada, ega lükka Sinu tõlgendust ümber, vaid lihtsalt osutan niisuguse tõlgenduse võimalikkusele ning teen järelduse, et selles asjas puudub õigusselgus. Mustvalgel kirjas on seadus tervikuna, mitte ainult üks koht sellest.

Samuti leian, et kui seda seadust nii tõlgendada, nagu Sina tõlgendad, siis peaks näiteks kõik autode, sulepeade, labidate ja aluspükste pildid keelama, sest tegu on disaini- ja moekunstiteostega täpselt samas mõttes, nagu hoone on arhitektuuriteos. Küsimus pole selles, kas mina niisugust tõlgendust pooldan või kas ma leian, et peaks pildid keelama. Ma lihtsan juhin tähelepanu esiteks sellise tõlgenduse võimalikkusele ja teiseks Sinu positsiooni ebajärjekindlusele. Andres 18. mai 2010, kell 10:40 (EEST)

Ma ei sunni Sind arutelus osalema. Minul ei ole lähemal ajal kavas juristidega suhelda, aga seda võib ju keegi teine ka teha, eks ole? Andres 18. mai 2010, kell 10:40 (EEST)

Siin on toodud ära asjatundjate tõlgendus. Ehk kui miski on kolmandas lõikes ära toodud, siis see on autoriõigustega kaitstud.--WooteleF 18. mai 2010, kell 10:58 (EEST)

Nagu sa selle lehelt punktist üks võid lugeda - Teos peab olema originaalne, see tähendab, et see peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Antud majade puhul pole mitte midagi originaalset. Kõik on massitoodang. Ja massitoodang ei kuulu autoriõigusega kaitstud asjade hulka. Ja parem aeg oleks ometigi juristide poole pöörduma hakata, nagu ka see arutelu siin näitab. Ja meil on siin ka litsentside osas suht suur segadus. Kui siin keegi tõstatas kunagi küsimuse, et ta nime pildi juures ajakiri ei avaldanud (oli vist niimoodi) siis litsents cc-by-sa nõuab, et seda tehtaks (seesama by tähendab seda jne.) -- Ahsoous 18. mai 2010, kell 11:32 (EEST)

Kui ajaleht ei avalda cc-by pildi puhul nime, siis kohe pretensioon letti ning seda saab teha eelkõige autor. --WikedKentaur 18. mai 2010, kell 11:40 (EEST)

Masstoodangu aspekt ei ole määrav. Tehakse ju graafikat ka sadades eksemplarides. Oluline on see, et ka antud maja (või tüüpprojekti) on keegi kuskil projekteerinud ja sellega oma loomingulise panuse andnud.--WooteleF 18. mai 2010, kell 11:35 (EEST)

Minu meelest näitab see seda, et ega sa ise ka ei saa seadusele pihta. Ja ega ilmsesti pea mitte keegi ei saa. Ja ilmsesti juristidest pääsu ei ole.

Kuidas tõendada, et tegu ei ole kunstiteosega? Tuleb küsida arhitektuurimuuseumist eksperthinnangut? Andres 18. mai 2010, kell 11:59 (EEST)

Kas arhitekti nõusolekul saab konkreetse foto piirangutest vabaks teha? Andres 18. mai 2010, kell 12:04 (EEST)

Millist arhitekti sa mõtled? Neil majadel vaevalt et seda "konkreetset" arhitekti üldse on. Suht kindlalt julgen pakkuda, et asjas selguse saamiseks piisab aga sellest kui küsida "Eesti Projektist". -- Ahsoous 18. mai 2010, kell 12:30 (EEST)

Küsimus kehtib laiemalt. Kas see on üldse võimalik? Andres 18. mai 2010, kell 12:33 (EEST)

Tegelt jään sinuga nõusse, et küsimus on laiem ja hakkab pihta nõukogude süsteemist, mis kehtib praegusel ajal Eesti autoriõiguse seaduses. Nii, et tegelikult tuleks Vikipeedia seisukohalt taotleda, et nii nagu näiteks Kesk-Euroopas, Hispaanias, Portugalis ning ka põhjamaades toodaks sisse selline mõiste nagu panoraamivabadus. Aga seni kuni kehtib nõukogude kord, jääb see küsimus edaspidigi segaseks. -- Ahsoous 18. mai 2010, kell 12:47 (EEST)

Tõsi, seni kuni puudub nö panoraamivabadus on asi võrdlemisi keerukas. Sellise tingimuse puudmine teeb avalikes kohtades pildistamise (ärilise eesmärgiga) pea võimatuks. --Hendrik 18. mai 2010, kell 12:53 (EEST)

(Kirjutatud enne Ahsoousi vastust) Tehniliselt peaks ju olema võimalik. Siiski jääb vist vähekene segaseks, mida täpselt autoriõigustega kaitstakse? Kas maja välisfasaadi disaini, arhitektuurilist lahendust, etc.. Tõenäoliselt küll kõike, aga mille kohta tuleks arhitektilt vabaks kasutuseks luba küsida? Või on tarvis arhitektilt luba ainult piltide äriliseks kasutuseks (et oleks vastavuses Vikipeedia soovidega)? --Hendrik 18. mai 2010, kell 12:49 (EEST)