Lauseliige: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
==Lause pealiikmed== |
==Lause pealiikmed== |
||
{{vaata|Lause pealiikmed}} |
{{vaata|Lause pealiikmed}} |
||
* [[Öeldis]] ehk |
* [[Öeldis]] ehk grammatiline predikaat |
||
* [[alus (keeleteadus)|Alus]] ehk grammatiline subjekt |
* [[alus (keeleteadus)|Alus]] ehk grammatiline subjekt |
||
Redaktsioon: 11. mai 2010, kell 15:00
Lauseliikmeid eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid lause moodustajad lauses täidavad. Lauseliikmed jagunevad pealiikmeteks: alus, öeldis ning kõrvalliikmeteks: sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.
Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.
Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.
Lause pealiikmed
- Pikemalt artiklis Lause pealiikmed
Alus ja öeldis on predikatsiooniseoses.
Lause kõrvalliikmed
- Pikemalt artiklis Lause kõrvalliikmed
- Sihitis ehk grammatiline objekt
- Öeldistäide ehk predikatiiv
- Määrus ehk adverbiaal
- Täiend ehk atribuut