Trooja hobune (informaatika): erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
erinevus viirustest, täpsem tegevuse kirjeldus |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010 |
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} |
||
'''Trooja hobune''' ehk '''troojalane''' on liik [[ |
'''Trooja hobune''' ehk '''troojalane''' ehk '''trooja''' on liik [[õelvara]], mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise [[programm]]i või failiga. |
||
Ehk siis |
Ehk siis klassikalisele [[Kreeka]] [[legend]]ile sarnanedes on tegemist [[tarkvara]]ga, mis on pealtnäha huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid käivitades võib palju pahandust teha - ehk siis arvuti on Trooja, hobune on kasulik fail ja sõjamehed seal sees on [[õelvara]]. |
||
Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama. |
Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama. |
||
Troojalased erinevad [[viirus]]test selle poolest,et nad ei tegele ise otsese vandalismiga, ei poogi end ise külge teistele failidele ega seeläbi nö. nakata neid ega levita end ka muul moel ise edasi. Selle asemel avavad troojalased nö. "tagauksi", mille kaudu on [[kräkker]]itel võimalik saada süsteemidele juurdepääs,ja seega ka täielik kontroll nende üle, koguvad privaatseid kasutajaandmeid (paroolid,klahvisisestused,ekraanipildid jne) saates need oma looja suva poolt valitud suunal ja nullides muude viisidega süsteemide turvalisuse. |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 12. märts 2010, kell 04:25
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010) |
Trooja hobune ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise programmi või failiga.
Ehk siis klassikalisele Kreeka legendile sarnanedes on tegemist tarkvaraga, mis on pealtnäha huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid käivitades võib palju pahandust teha - ehk siis arvuti on Trooja, hobune on kasulik fail ja sõjamehed seal sees on õelvara.
Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.
Troojalased erinevad viirustest selle poolest,et nad ei tegele ise otsese vandalismiga, ei poogi end ise külge teistele failidele ega seeläbi nö. nakata neid ega levita end ka muul moel ise edasi. Selle asemel avavad troojalased nö. "tagauksi", mille kaudu on kräkkeritel võimalik saada süsteemidele juurdepääs,ja seega ka täielik kontroll nende üle, koguvad privaatseid kasutajaandmeid (paroolid,klahvisisestused,ekraanipildid jne) saates need oma looja suva poolt valitud suunal ja nullides muude viisidega süsteemide turvalisuse.