Dünaamika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: ka kustutas: de muutis: ar, io |
P Robot: Automated text replacement (-\r\n{{[Tt]äienda}}\r\n\r\n +\n) |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
<li>Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.</li> |
<li>Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.</li> |
||
</ol> |
</ol> |
||
{{täienda}} |
|||
[[Kategooria:Mehaanika]] |
[[Kategooria:Mehaanika]] |
Redaktsioon: 6. veebruar 2010, kell 18:21
Siin artiklis räägitakse dünaamikast kui mehaanika osast. Muude tähenduste kohta vaata dünaamika (täpsustus).
See artikkel vajab toimetamist. |
Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust.
Need seadused on:
- Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
- Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
- Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii:
- Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad.
- Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
- Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.