Georgi Lvov: erinevus redaktsioonide vahel
P robot muutis: ar:غيورغي لفوف |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Georgi Lvov''' ([[2. november]] [[1861]] – [[7. märts]] [[1925]]) oli Venemaa riigitegelane ja [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] esimene juht alates [[23. märts]]ist kuni [[21. juuli]]ni [[1917]]. |
'''Georgi Lvov''' ([[2. november]] [[1861]] – [[7. märts]] [[1925]]) oli Venemaa riigitegelane ja [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] esimene juht alates [[23. märts]]ist kuni [[21. juuli]]ni [[1917]]. |
||
Vürst Lvov oli liberaalsete vaadetega aadlik ning tsaaride absolutismi vastane. Seetõttu pakuti peale [[Veebruarirevolutsioon]]i valitsus- ja riigijuhi kohta just temale. Ta püüdis olukorda parandada uute liberaalsete seadustega, kuid |
Vürst Lvov oli liberaalsete vaadetega aadlik ning tsaaride absolutismi vastane. Seetõttu pakuti peale [[Veebruarirevolutsioon]]i valitsus- ja riigijuhi kohta just temale. Ta püüdis olukorda parandada uute liberaalsete seadustega, kuid jätkuva sõja tõttu ei saanud kohe mitmeid reforme ellu rakendada, mis põhjustas rahvas üha kasvavat rahulolematust. Lõpuks otsustas Lvov valitsusjuhi kohas sotsialisti-revolutsionääri (esseeri) [[Aleksandr Kerenski]] kasuks loobuda, lootes, et vasakpoolse meelestatusega rahvas viimase valitsemisega rohkem rahul on. |
||
Pärast [[enamlased|enamlaste]] riigipööret muutus Lvov ebasoovitavaks isikuks ning oli mõnd aega ka vangis. Mahalaskmisest ta siiski pääses, kuna tal õnnestus põgeneda. Oma viimased eluaastad veetis ta [[Pariis]]is. |
Pärast [[enamlased|enamlaste]] riigipööret muutus Lvov ebasoovitavaks isikuks ning oli mõnd aega ka vangis. Mahalaskmisest ta siiski pääses, kuna tal õnnestus põgeneda. Oma viimased eluaastad veetis ta [[Pariis]]is. |
||
Redaktsioon: 17. detsember 2009, kell 19:20
Georgi Lvov (2. november 1861 – 7. märts 1925) oli Venemaa riigitegelane ja Ajutise Valitsuse esimene juht alates 23. märtsist kuni 21. juulini 1917.
Vürst Lvov oli liberaalsete vaadetega aadlik ning tsaaride absolutismi vastane. Seetõttu pakuti peale Veebruarirevolutsiooni valitsus- ja riigijuhi kohta just temale. Ta püüdis olukorda parandada uute liberaalsete seadustega, kuid jätkuva sõja tõttu ei saanud kohe mitmeid reforme ellu rakendada, mis põhjustas rahvas üha kasvavat rahulolematust. Lõpuks otsustas Lvov valitsusjuhi kohas sotsialisti-revolutsionääri (esseeri) Aleksandr Kerenski kasuks loobuda, lootes, et vasakpoolse meelestatusega rahvas viimase valitsemisega rohkem rahul on.
Pärast enamlaste riigipööret muutus Lvov ebasoovitavaks isikuks ning oli mõnd aega ka vangis. Mahalaskmisest ta siiski pääses, kuna tal õnnestus põgeneda. Oma viimased eluaastad veetis ta Pariisis.