Snaiper

Snaiper on inimene, kes on treenitud relvast laskma ja varjatud positsioonilt, võimalikult täpselt erinevaid sihtmärke, mis on kas väga väikesed või väga kaugel, kuid tema põhiline töö on edasi anda informatsiooni vaenuvägede liikumise kohta ning aidata leida sihtmärke teiste üksuste jaoks. Snaipreid treenitakse väga osavateks varjujateks, et neil oleks võimalik enese olemasolu varjumist vajavatel operatsioonidel võimalikult hästi varjata.

Valdkonnad

• Snaiper
  • Tsiviilala snaiper
    On snaiper, kes tegutseb politsei või mõne teise politsei organisatsiooniga võrdväärses üksuses. Nende sihtmärgid on tavaliselt inimesed, kes on relvastatud ja ohtlikud ning kujutavad endast ohtu ümbritsevatele inimestele. Tsiviilala snaiper ei tulista kunagi kedagi selleks, et kahtlusalust vigastada, vaid selleks vähendada kahtlusaluse ohtlikkust ohvritele ehk kui snaiper ainult haavab kahtlusalust, võib viimane muutuda ohtlikumaks. Tsiviilala snaiprite sihtmärgid on palju lähemal kui militaarala snaiprite omad, kuid tsiviilalal on sihtmärgi tabamistpiirkonnad väiksemad.
    On levinud arusaam, et snaipreid kasutab politsei eriolukordades tihti, kuid see arvamus on vale. Politseil on snaipreid rohkem tarvis informatsiooni saamiseks kahtlusaluse kohta, võimalus täpse lasuga kahtlusalune kahjutuks teha on pigem snaipri teisene ülesanne. Tsiviilsnaipri iga tegevust snaiprina uuritakse erinevate ametkondade poolt ning hinnatakse tema käitumist antud olukorras ehk kui snaipril on valida, kas haavata kahtlusalune või ta tappa, siis haavamise puhul võib ta saada karmima karistuse, kuna ta seadis ohtu kõrvaliste inimeste elud. Tsiviilsnaiper tulistab ainult ohu vähendamiseks.
  • Militaarala Snaiper
    Tema sihtmärkideks on vaenuvägede ohvitserid või tähtsamad sõdurid ning ka vaenlase sõjatehnika. Seda selleks, et rikkuda vaenlase vägede hierarhia ja demoraliseeridal veanlase sõdureid ning muuta sõjatehnika kasutuskõlbmatuks. Militaaralal töötavad snaiprid lahingpaaridena: Kuigi mõlemad on võrdväärselt head laskurid on üks neist laskur ja teine sihitaja, kes otsib laskurile sihtmärke ja annab ligikaudsed kaugused, tuule suuna, kõrguste vahe, et vastavalt sellele korrigeerida sihikuid. Militaarsnaiprile on ohtlikud vaenlase enda snaiprid, kaudtuli, otsetuli. Kuigi snaiper sooritab lasud varjatud positsioonilt võib ta reeta relva rauast väljuv leek või lasu ilmeksimatu heli, lisaks sellele võib relvale kinnitatud optika helkida päikese käes (kuigi see probleem on erinevate kiletehnoloogiatega peaaegu lahendatud) ning laskja peab optilise sihikuga laskmisel pea kõrgemale tõstma kui raudsihikutega laskmise puhul.

Relvad

Snaiprite relvadeks on tavaliselt käsilukuga vintrelvad, et oleks võimalikult vähe liikuvaid osasid. Relva raud on tehtud võimalikult jäik, kuid piisavalt elasnte, et korduvat tulistamist taluda. Relva raua sooni kroomitakse väga harva, sest kroom ei pruugi soonte pinnale ühtlaselt kanduda, see aga vähendab täpsust. Lisaks kinnitub relva raud ainult ühes kohas relva kabaosa külge ning raud jääb suures osas nii öelda "hõljuma". Nagu eelpool mainitud on enamus snaiprirelvi käsitsi ümberlaetavad, mis tekitab muidugi probleeme korduvate laskude sooritamisel, kui on vaja tabada järjestikku mitut sihtmärki. Selleks kasutatakse ka automaatse laadimisega relvi ehk karabiine, kuid suurem liikuvate osade hulk vähendab relva täpsust. Üks esimesi massiliselt toodetud iselaadiv snaipripüss oli Nõukogude Liidus toodetud SVD. Ning tänapäeval on tänu uuele tehnoloogiale suurenenud poolautomaatsete snaiprirelvade täpsus, et 800-1000 meetri kauguste sihtmärkide pihta lasevad käsitsi ümberlaadimisega ja automaatse ümberlaadimisega relvad ühesuguse täpsusega.

• Tuntumaid snaiprirelvad on:
  

Mosin-Nagant Model 1891/30 M40 SVD M21