Noodivõti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: hu:Zenei kulcsok |
P robot lisas: tr:Sol anahtarı |
||
64. rida: | 64. rida: | ||
[[sv:Klav]] |
[[sv:Klav]] |
||
[[th:กุญแจประจำหลัก]] |
[[th:กุญแจประจำหลัก]] |
||
[[tr:Sol anahtarı]] |
|||
[[uk:Ключ (музика)]] |
[[uk:Ключ (музика)]] |
||
[[zh:譜號]] |
[[zh:譜號]] |
Redaktsioon: 15. september 2009, kell 10:01
Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse (noodi) noodijoonestikul.
Tänapäeval kasutatakse noodikirjas põhiliselt G-võtit, F-võtit ja C-võtit, mis määravad vastavalt esimese oktaavi G (sol), väikese oktaavi F (fa) ning esimese oktaavi C (do) asukoha noodijoonestikul.
- G-võtit (sol-võti), mis määrab esimese oktaavi G asukoha teisel noodijoonel, nimetatakse ka viiulivõtmeks. Vanamuusikas kasutati ka G-võtit, mis määrab esimese oktaavi G asukoha esimesel noodijoonel, nimetusega "prantsuse võti".
- F-võtit (fa-võti), mis määrab väikese oktaavi F asukoha neljandal noodijoonel, nimetatakse ka bassivõtmeks. Harvem kasutatakse F-võtit, mis määrab väikese oktaavi F asukoha viiendal noodijoonel, nimetusega sub-bassivõti.
- C-võtmed (do-võtmed) määravad esimese oktaavi C asukoha.
- Aldivõti määrab esimese oktaavi C asukoha kolmandal noodijoonel.
- Sopranivõti määrab esimese oktaavi C asukoha esimesel noodijoonel.
- Baritonivõti määrab esimese oktaavi C asukoha viiendal noodijoonel.
- Tenorivõti määrab esimese oktaavi C asukoha neljandal noodijoonel.
- Metsosopranivõti määrab esimese oktaavi C asukoha teisel noodijoonel.
Zoltán Kodály poolt loodud relatiivses noodisüsteemis kasutatakse jo-võtit, mis määrab jo asukoha noodijoonestikul.