Bayeux' vaip: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ulla~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Ulla~etwiki (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem [[Bayeux' katedaar]]is [[Normandia]]s, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina.
Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem [[Bayeux' katedaar]]is [[Normandia]]s, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina.


Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga [[William I Vallutaja]] Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on [[1066]]. aasta [[Hastingsi lahing]]ul.
Vaiba 58 stseeni jutustavad [[Normandia hertsog]]i Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga [[William I Vallutaja]] Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on [[1066]]. aasta [[Hastingsi lahing]]ul.


Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja lauvu. Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude ning stseenidega igapäevaelust.
Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust.


Legendi kohaselt oli vaiba tikkijaks William Vallutaja naine, kuninganna Mathilde.
Legendi kohaselt oli vaiba tikkijaks William Vallutaja naine, kuninganna Mathilde.

Redaktsioon: 12. november 2005, kell 21:53

William Vallutaja. Fragment Bayeux' vaibal.

Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Valminud on vaip arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses.

Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem Bayeux' katedaaris Normandias, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina.

Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on 1066. aasta Hastingsi lahingul.

Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust.

Legendi kohaselt oli vaiba tikkijaks William Vallutaja naine, kuninganna Mathilde.