Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. juuli 2009, kell 19:16

Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks.

Vanasti erinesid need teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on mõlemad liigid teineteisele lähenenud. Nõukogude suurtükiväe ajaloos on eristatud ka kahur-haubitsat, kuna näiteks Nõukogude 152-mm suurtükil ML-20 (1937. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.

Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud mortiir.

Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult

kergeteks (20–125 mm),
keskmisteks (127–155 mm),
rasketeks (175 mm ja enam).

Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid

manuaalseteks,
poolautomaatseteks ja
automaatseteks.

Mobiilsuse järgi eristatakse

(haakes) veetavaid välisuurtükke,
liikursuurtükke ja
statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke.

Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja tagasilöögita suurtükke.

Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[relv]] kaliibriga vähemalt 20 mm.
+'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[tulirelv]] kaliibriga vähemalt 20 mm.
-Tänapäeva suurtükid jagunevad [[kahur]]iteks ja [[haubits]]ateks. Vanasti erinesid nad teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on mõlemad liigid teineteisele lähenenud.
+Tänapäeva suurtükid jagunevad [[kahur]]iteks ja [[haubits]]ateks.
-Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud [[mortiir]]. Nõukogude suurtükiväe ajaloos on eristatud ka [[kahur-haubits]]at, kuna Nõukogude 152-mm suurtükil [[ML-20]] ([[1937]]. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.
+Vanasti erinesid need teineteisest mitme tunnuse järgi, tänapäeval on mõlemad liigid teineteisele lähenenud. Nõukogude suurtükiväe ajaloos on eristatud ka [[kahur-haubits]]at, kuna näiteks Nõukogude 152-mm suurtükil [[ML-20]] ([[1937]]. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.
+Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud [[mortiir]].
-Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult kergeteks (20–125 mm), keskmisteka (127–155 mm) ja rasketeks (üle 175 mm). Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid [[välisuurtükk]]e, [[liikursuurtükk]]e ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja [[tagasilöögita suurtükk]]e.
+Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult
+*kergeteks (20–125 mm),
+*keskmisteks (127–155 mm),
+*rasketeks (175 mm ja enam).
+Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid
+*manuaalseteks,
+*poolautomaatseteks ja
+*automaatseteks.
+Mobiilsuse järgi eristatakse
+*(haakes) veetavaid [[välisuurtükk]]e,
+*[[liikursuurtükk]]e ja
+*statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke.
+Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja [[tagasilöögita suurtükk]]e.
 Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.