Räpp: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: ku:Rap |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} |
|||
{{toimeta}} |
|||
'''Räpp''' või '''räppimine''' on keerukaid rütme ja |
'''Räpp''' või '''räppimine''' on keerukaid [[rütm (muusika)|rütme]] ja erinevaid [[riim]]ivorme kasutav laulev rääkimine, mis on [[hiphopmuusika]] üks põhikomponentidest. |
||
Sõna |
Sõna 'räpp' kasutatakse vahel ka [[hiphopmuusika]] sünonüümina. |
||
Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid.Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamžanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. |
|||
==Rütm== |
==Rütm== |
||
Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, |
Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, [[intonatsioon]]i ja kiiruse isikupärane kasutus ([[inglise keel]]es ''flow''). |
||
==Biit== |
==Biit== |
||
| 18. rida: | 14. rida: | ||
==Teemad== |
==Teemad== |
||
Räpp |
Räpp on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega [[subkultuur]]ides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga, aga ka inimlikult tähendusrikaste teemadega nagu suhted, karjäär, seksuaalsus, perekond, sõbrad jne jne. |
||
Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetišeerivalt kirjeldav räpp on [[gängstaräpp]], mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäeva sellisesse temaatikasse irooniliselt. |
Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetišeerivalt kirjeldav räpp on [[gängstaräpp]], mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäeva sellisesse temaatikasse irooniliselt. |
||
| 28. rida: | 24. rida: | ||
==Võisturäpp== |
==Võisturäpp== |
||
Räpi juurde kuulub ka mõõduvõtmine räppijate vahel |
Räpi juurde kuulub ka mõõduvõtmine räppijate vahel. Võitluse käigus räpivad kaks võistlejat kordamööda teatud kindla aja jooksul (nt ühe või enama minuti), pöördudes oma räpiga teineteise poole. Sageli esitatakse vastasele väljakutsuvaid žeste, halvustatakse, parodeeritakse või hoopis tunnustatakse vastase esitust. Võistlejaid hindab publik või žürii. Korraldatakse turniire. |
||
==Koosräpp== |
==Koosräpp== |
||
Sageli räpitakse koos. Levinud on räppimine järgemööda stroofide kaupa, kuid räpitakse ka samaaegselt nt räppides koos refrääne või siis toetades juhträppija |
Sageli räpitakse koos. Levinud on räppimine järgemööda stroofide kaupa, kuid räpitakse ka samaaegselt nt räppides koos refrääne või siis toetades juhträppija esitust mõne fraasi rõhutamisega vms. |
||
==Räpp Eestis== |
==Räpp Eestis== |
||
Redaktsioon: 25. juuni 2009, kell 05:31
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2009) |
Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hiphopmuusika üks põhikomponentidest.
Sõna 'räpp' kasutatakse vahel ka hiphopmuusika sünonüümina.
Rütm
Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni ja kiiruse isikupärane kasutus (inglise keeles flow).
Biit
Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox').
Teemad
Räpp on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega subkultuurides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga, aga ka inimlikult tähendusrikaste teemadega nagu suhted, karjäär, seksuaalsus, perekond, sõbrad jne jne.
Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetišeerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp, mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega Ameerika Ühendriikide linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäeva sellisesse temaatikasse irooniliselt.
Vabastiil
Vabastiil on räppimine ilma sõnalist osa ettevalmistamata.
Võisturäpp
Räpi juurde kuulub ka mõõduvõtmine räppijate vahel. Võitluse käigus räpivad kaks võistlejat kordamööda teatud kindla aja jooksul (nt ühe või enama minuti), pöördudes oma räpiga teineteise poole. Sageli esitatakse vastasele väljakutsuvaid žeste, halvustatakse, parodeeritakse või hoopis tunnustatakse vastase esitust. Võistlejaid hindab publik või žürii. Korraldatakse turniire.
Koosräpp
Sageli räpitakse koos. Levinud on räppimine järgemööda stroofide kaupa, kuid räpitakse ka samaaegselt nt räppides koos refrääne või siis toetades juhträppija esitust mõne fraasi rõhutamisega vms.
Räpp Eestis
Esimeseks räppimist sisaldavaks ja helikandjal avaldatud looks peetakse ansabli Monitor lugu "Sind ainult kaupluses näen". Räppmuusika tunnustamine Eestis suurema avalikkuse poolt sai alguse Chalice'i (Jarek Kasar) esimese plaadiga "Ühendatud inimesed" aastal 2003, kuigi üheksakümnendate lõpus oli põrandaalune räpiliikumine täiesti olemas, toimusid kontserdid jne.