Eestimaa kubermanguvalitsus

Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722 kuni 1917 Põhja-Eesti piirkonnas tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli kuberner.

Eestimaa kuberneri ametikoht loodi Senati 03.07.1783. a ukaasiga, seoses 07.11.1775. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Senati 03.12.1783 ukaasiga asutati (Reveli) Tallinna asehalduskond, mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. 1796 ukaasiga likvideeriti Tallinna asehalduskond, säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga. Kuni 1802. a allus kuberner Senatile ja alates 1802. a-st Venemaa keisririigi Siseministeeriumile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise kordineerimiseks kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele.

Kuberner seisis kubermanguvalitsuse eesotsas, mis muutus sisuliselt kuberneri täidesaatvaks organiks. Kuberner oli ka enamuse kubermangu komiteede ja komisjonide esimeheks:

• talurahvaasjade komisjon (aastail 1893-1917) (по делам крестьянского управления);
• linnaasjade komisjon (1877-1917);
• vabrikute ja mäeasjanduse komisjon (1894-1917);
• väeteenistuse komisjon (1874-1917) (по делам воинской повинности );
• metsakaitse komitee (1888-1917).

Juhid ja organisatsioon

• kuberner
  • 2 nõunikku kubermanguvalitsuses;
• Kohtupalat
  • esimees, 2 nõunikku ,4 assessorit;
• (в казенной палате):
  • asekuberner (вице-губернатор), 3 nõunikku, kubermangu (губернский казначей) ja 2 assessorit;
• kubermangu prokurör
• Heakorra prikaas (приказ общественного призрения)
• kubermangu maamõõtja ja arhidektor.
  • linnades oli ette nähtud komandandi ametikoht, komandandi puudumisel täitis neid ülesandeid (городничий.)

Algselt polnud kuberneri kantseleil iseseivaid koosseise ja struktuurseid alajaotusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. 1794. a moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”.

1852. a ukaasiga kinnistati kuberneri kantselei koosseisud — kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks.

1865. a kuberneri kantselei koosseisud muutusid. Struktuursete osadena tekkisid:

• aruande- ja (1852-1917) palvekirjade lauad (1868-1885), mis 1886. a nimetati ümber korraldavaks;
• salajane (1868-1915),
• linnade (1877-1917) ja
• toiduainelauad (1846-1869);
• passi ekspeditsioon moodustati 1863. a ja muudeti 1873. a lauaks.

Peale laudade tegutsesid kantselei juures ajutised ja alalised komisjonid ning komiteed:

• Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852-1883);
• Kubermangu Rahvatervise komitee (1865-1871);
• Eestimaa Varustuskomisjon (1824-1843);
• Tallinna Ümbruse Teede Korrastamise Komisjon (1852-1855);
• Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjon (1849-1851).

Eestimaa kuberner tagandati ametist Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega 04.03.1917 ja asendati kubermangukomissariga.

Valdades

• vallakohus
  • kohtunik ja 2 kaasistujat, sekretär ja kantselitöötajad;
• vallakassa (уездное казначейство)
  • valla kassapidaja
• vallakohus
  • assessor, 2 kaasistujat ning sekretär.
• valla maamõõtja
• vallaarst
• vallaapteeker(abiarst).

Välislingid

• Eestimaa kuberneri kantselei

Vaata ka

• Eestimaa kubernerid