Tahhüliit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. jaanuar 2009, kell 15:05

Tahhüliit on basaltse koostise ning valdavalt klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.

Tahhüliit tekib basaldi kiire jahtumise tulemusena. Näiteks ookeani põhjas toimunud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Tahhüliit võib tekkida ka daike ja sille moodustava basaltse magma kokkupuutel ümbritsevate kivimitega. Tahhüliit on enamasti pigisarnase läikega ning värvuselt must, pruunikas või rohekas. Peale vulkaanilise klaasi võib sisaldada ka mineraale.

Murenenud tahhüliiti nimetatakse palagoniidiks.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Tahhüliit''' on [[basalt]]se koostise ning valdavalt klaasja [[Tardkivimi struktuur|struktuuriga]] [[vulkaaniline kivim]].
-Tahhüliit tekib basaldi kiire jahtumise tulemusena. Näiteks [[ookean]]i põhjas toimunud [[vulkaan]]ilise tegevuse tagajärjel. Tahhüliit võib tekkida ka [[daik]]e ja [[sill]]e moodustava basaltse magma kokkupuutel [[Ümbriskivim|ümbritsevate kivimitega]]. Tahhüliit on enamasti [[pigi]]-sarnase [[Läige|läikega]] ning [[värvus]]elt must, pruunikas või rohekas. Peale [[Vulkaaniline klaas|vulkaanilise klaasi]] võib sisaldada ka [[mineraal]]e.
+Tahhüliit tekib basaldi kiire jahtumise tulemusena. Näiteks [[ookean]]i põhjas toimunud [[vulkaan]]ilise tegevuse tagajärjel. Tahhüliit võib tekkida ka [[daik]]e ja [[sill]]e moodustava basaltse magma kokkupuutel [[Ümbriskivim|ümbritsevate kivimitega]]. Tahhüliit on enamasti [[pigi]]sarnase [[Läige|läikega]] ning [[värvus]]elt must, pruunikas või rohekas. Peale [[Vulkaaniline klaas|vulkaanilise klaasi]] võib sisaldada ka [[mineraal]]e.
 Murenenud tahhüliiti nimetatakse [[Palagoniit|palagoniidiks]].