Murenemine: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk [[Porsumine|porsumist]] kui ka füüsikalist murenemist ehk [[Rabenemine|rabenemist]]. Mõnikord eristatakse ka [[Bioloogiline murenemine|bioloogilist murenemist]]. Et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. |
Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk [[Porsumine|porsumist]] kui ka füüsikalist murenemist ehk [[Rabenemine|rabenemist]]. Mõnikord eristatakse ka [[Bioloogiline murenemine|bioloogilist murenemist]]. Et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. |
||
Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal. |
|||
Füüsikaline murenemine on näiteks [[tuuleihe]], mille korral [[tuul]]e poolt kantud [[Liiv|liivaterad]] [[kivim]]eid kulutavad või kaljuprakku voolanud [[vesi]], mis [[Külmumine|külmudes]] paisub ja seeläbi kaljut lõhub. |
Füüsikaline murenemine on näiteks [[tuuleihe]], mille korral [[tuul]]e poolt kantud [[Liiv|liivaterad]] [[kivim]]eid kulutavad või kaljuprakku voolanud [[vesi]], mis [[Külmumine|külmudes]] paisub ja seeläbi kaljut lõhub. |
||
Redaktsioon: 21. august 2005, kell 02:03
Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb.
Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bioloogilist murenemist. Et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud.
Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal.
Füüsikaline murenemine on näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad või kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja seeläbi kaljut lõhub.
Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, kus veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivi ehk kaltsiumkarbonaadiga.
Murenemine on nn eksogeenne protsess ehk energia selleks tuleb Päikeselt.
Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse voolava vee, tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja setitatakse kusagil mujal setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim, mis omakorda võib moondudes muutuda moondekivimiks ja lõpuks ülessulades saada magmaks, mis omakorda kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale.