Bernhard II (Lippe): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. juuni 2008, kell 14:36

Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.

Bernhard sündis Lipperode linnuses. Esialgu taheti temast ilmselt koolitada vaimulikku, kuid oma vanema venna surma järel sai tast Lippe pärija. 1163. aasta paiku lõi Saksi hertsog ja tema senjöör Heinrich Lõvi ta rüütliks. Bernhardist sai Heinrichi silmapaistavamaid väejuhte Saksi sõjas. Kui too 1180. aastal riigivande alla pandi, läks Bernhard temaga arvatavasti koos Inglismaale eksiili. 1184. aastal naasis ta koju ning asutas tsistertslastele Marienfeldi kloostri. Järgnevatel aastatel rajas ta ka kaks linna, Lippstadti ja Lemgo. Kui ta abikaasa 1196. aastal suri, loobus ta ilmalikust võimust oma poja Hermanni kasuks ning läks Marienfeldi kloostrisse mungaks. Teda olevat vahetult enne seda tabanud ka raske haigus, millest ta pärast mungaks pühitsemist aga kohe paranenud. 1210. aasta paiku tuli ta Liivimaale, kus temast sai Dünamünde kloostri abt. Temast sai ka üks piiskop Alberti lähemaid kaastöötajaid, seda nii vaimuliku ja ilmaliku võimu kui ka sõjanduse alal. 1218. nimetas Albert ta Semgallia piiskopiks. Ta suri 1224. aasta aprilli lõpus, veidi enne sed, kui sakslased asusid Tartu-vastasele sõjaretkele.

Eelnev Hermann I	Lippe isand 1168–1196	Järgnev Hermann II
Eelnev '	Semgallia piiskop 1218–1224	Järgnev Johannes

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Bernhard II Lippest''' (''Bernhard zur Lippe''; umbes [[1140]] – [[aprill]] [[1224]]) oli Lippe isand aastatel [[1168]]–[[1196]] ja Semgallia piiskop [[1218]]–[[1224]].
-Bernhard sündis [[Lipperode]] linnuses. Esialgu taheti temast ilmselt koolitada vaimulikku, kuid oma vanema venna surma järel sai tast Lippe pärija. [[1163]]. aasta paiku lõi Saksi hertsog ja tema [[senjöör]] [[Heinrich Lõvi]] ta rüütliks. Bernhardist sai Heinrichi silmapaistavamaid väejuhte [[Saksi sõda|Saksi sõjas]]. Kui too [[1180]]. aastal riigivande alla pandi, läks Bernhard temaga arvatavasti koos Inglismaale eksiili. [[1184]]. aastal naasis ta koju ning asutas [[tsistertslased|tsistertslastele]] Marienfeldi kloostri. Järgnevatel aastatel rajas ta ka kaks linna, [[Lippstadt]]i ja [[Lemgo]]. Kui ta abikaasa [[1196]]. aastal suri, loobus ta ilmalikust võimust oma poja [[Hermann II (Lippe)|Hermanni]] kasuks ning läks Marienfeldi kloostrisse mungaks. Teda olevat vahetult enne seda tabanud ka raske haigus, millest ta pärast mungaks pühitsemist aga kohe paranenud. [[1210]]. aasta paiku tuli ta [[Liivimaa]]le, kus temast sai [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] [[abt]]. Temast sai ka üks [[piiskop albert]]i lähemaid kaastöötajaid, seda nii vaimuliku ja ilmaliku võimu kui ka sõjanduse alal. [[1218]]. nimetas Albert ta Semgallia piiskopiks. Ta suri 1224. aasta aprilli lõpus, veidi enne sed, kui sakslased asusid [[Tartu]]-vastasele sõjaretkele.
+Bernhard sündis [[Lipperode]] linnuses. Esialgu taheti temast ilmselt koolitada vaimulikku, kuid oma vanema venna surma järel sai tast Lippe pärija. [[1163]]. aasta paiku lõi Saksi hertsog ja tema [[senjöör]] [[Heinrich Lõvi]] ta rüütliks. Bernhardist sai Heinrichi silmapaistavamaid väejuhte [[Saksi sõda|Saksi sõjas]]. Kui too [[1180]]. aastal riigivande alla pandi, läks Bernhard temaga arvatavasti koos Inglismaale eksiili. [[1184]]. aastal naasis ta koju ning asutas [[tsistertslased|tsistertslastele]] Marienfeldi kloostri. Järgnevatel aastatel rajas ta ka kaks linna, [[Lippstadt]]i ja [[Lemgo]]. Kui ta abikaasa [[1196]]. aastal suri, loobus ta ilmalikust võimust oma poja [[Hermann II (Lippe)|Hermanni]] kasuks ning läks Marienfeldi kloostrisse mungaks. Teda olevat vahetult enne seda tabanud ka raske haigus, millest ta pärast mungaks pühitsemist aga kohe paranenud. [[1210]]. aasta paiku tuli ta [[Liivimaa]]le, kus temast sai [[Dünamünde klooster|Dünamünde kloostri]] [[abt]]. Temast sai ka üks [[piiskop Albert]]i lähemaid kaastöötajaid, seda nii vaimuliku ja ilmaliku võimu kui ka sõjanduse alal. [[1218]]. nimetas Albert ta Semgallia piiskopiks. Ta suri 1224. aasta aprilli lõpus, veidi enne sed, kui sakslased asusid [[Tartu]]-vastasele sõjaretkele.
 {{algus}}