Faktuur (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Faktuur''' (inglise keeleruumis ka '''tekstuur''') on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. |
|||
'''Faktuur''' (ka: tekstuur) on [[muusika]]teose vertikaalset (kuuldelist) [[muusikalaad|laadi]] iseloomustav mõiste. Faktuur võib olla "tihe", "hõre", "läbipaistev" vms. vastavalt sellele, kui palju ja milliseid helisid samal ajal kuuldub. Enamikku [[klassitsism|klassikalisi]] [[kammermuusika|kammerteoseid]] iseloomustab näiteks hõre ja läbipaistev faktuur, samal ajal kui [[romantism|romantilises]] sümfoonilises muusikas kasutatakse sageli tihedat või paksu faktuuri. |
|||
Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide või häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite ühendamise üldist printsiipi samal ajahetkel.Klassikalis-romantilises muusikatraditsioonis võrreldakse eelkõige polüfoonilist ehk kontrapunktilist (häältel on iseseisev liikumissuund, rütmika, karakter) ning homofoonilist (hääled on allutatud ühtsele rütmikale ja rõhutavad esmajoones harmoonia kulgu) faktuuritüüpi ning nende kahe sümbioosi – nö vaba mitmehäälsust (sks.k Freistimmigkeit). Faktuuritüüpideks on ka näiteks monoodia ehk ühehäälsus, heterofoonia (”laiendatud ühehäälsus”, mille puhul sama meloodiat esitatakse mitme esitaja poolt nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumistega), mikropolüfoonia. |
|||
'''Faktuur''' võib tähistada ka muusikateose laadi selle häälte arvu ja kooskõlade iseärasuste alusel. Tavaliselt eristatakse järgmisi faktuure. |
|||
Faktuuri kui kompleksset [[muusikaline parameeter|muusikalist parameetrit]] iseloomustavaks suuruseks on näiteks ’tihedus-hõredus’. |
|||
* [[Monofoonia]] |
|||
| ⚫ | |||
Faktuuri olemasolu panid tähele ning sellega tegelesid juba keskaja heliloojad ja muusikateoreetikud, kuid eriliselt hakati faktuurile tähelepanu pöörama 20.sajandi muusikas: tekkisid paljukihilised faktuurid (näiteks Charles Ivesi, György Ligeti, Berndt Alois Zimmermanni muusikas). |
|||
| ⚫ | |||
Sõnal faktuur on erinevates keeleruumides veidi erinev tähendus. Näiteks inglise keeles kasutatav sõna tekstuur, mis on mõiste sisult identne eesti faktuurile, on etümoloogiliselt pärit itaalia sõnadest ‘testura’ ja ‘tessitura’, mis tähendavad eelkõige vokaalmuusikas üksiku hääle registriulatust. Saksa keeles kasutatakse pigem mõistet Satz, mis teatud kontekstis viitab teose kontrapunktilisele ülesehitusele (Dezimensatz – intervallide kontrapunktiringina 10.sajandil) või häälte kirjutamise stiilile (Kantilenensatz – 14.-15. sajandi vokaalstiilile meloodilise ülemise ning saate funktsioonis alumiste häältega). |
|||
===Vaata ka=== |
|||
* [[Heterofoonia]] |
* [[Heterofoonia]] |
||
| ⚫ | |||
* [[Monoodia]] |
* [[Monoodia]] |
||
| ⚫ | |||
[[Category:Muusikateooria]] |
[[Category:Muusikateooria]] |
||
Redaktsioon: 3. mai 2008, kell 16:37
Faktuur (inglise keeleruumis ka tekstuur) on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses.
Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide või häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite ühendamise üldist printsiipi samal ajahetkel.Klassikalis-romantilises muusikatraditsioonis võrreldakse eelkõige polüfoonilist ehk kontrapunktilist (häältel on iseseisev liikumissuund, rütmika, karakter) ning homofoonilist (hääled on allutatud ühtsele rütmikale ja rõhutavad esmajoones harmoonia kulgu) faktuuritüüpi ning nende kahe sümbioosi – nö vaba mitmehäälsust (sks.k Freistimmigkeit). Faktuuritüüpideks on ka näiteks monoodia ehk ühehäälsus, heterofoonia (”laiendatud ühehäälsus”, mille puhul sama meloodiat esitatakse mitme esitaja poolt nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumistega), mikropolüfoonia.
Faktuuri kui kompleksset muusikalist parameetrit iseloomustavaks suuruseks on näiteks ’tihedus-hõredus’.
Faktuuri olemasolu panid tähele ning sellega tegelesid juba keskaja heliloojad ja muusikateoreetikud, kuid eriliselt hakati faktuurile tähelepanu pöörama 20.sajandi muusikas: tekkisid paljukihilised faktuurid (näiteks Charles Ivesi, György Ligeti, Berndt Alois Zimmermanni muusikas).
Sõnal faktuur on erinevates keeleruumides veidi erinev tähendus. Näiteks inglise keeles kasutatav sõna tekstuur, mis on mõiste sisult identne eesti faktuurile, on etümoloogiliselt pärit itaalia sõnadest ‘testura’ ja ‘tessitura’, mis tähendavad eelkõige vokaalmuusikas üksiku hääle registriulatust. Saksa keeles kasutatakse pigem mõistet Satz, mis teatud kontekstis viitab teose kontrapunktilisele ülesehitusele (Dezimensatz – intervallide kontrapunktiringina 10.sajandil) või häälte kirjutamise stiilile (Kantilenensatz – 14.-15. sajandi vokaalstiilile meloodilise ülemise ning saate funktsioonis alumiste häältega).