Harilik sitaseen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
24. rida: 24. rida:
See on üks tavalisemaid Eesti lehikseeni. Esineb väga sageli karjamaadel, niitudel, sõnnikuhunnikutel, paiguti massiliselt.<ref name="400 seent">Kuulo Kalamees, Vello Liiv. 400 Eesti seent. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2010, lk 204</ref><ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 259</ref>
See on üks tavalisemaid Eesti lehikseeni. Esineb väga sageli karjamaadel, niitudel, sõnnikuhunnikutel, paiguti massiliselt.<ref name="400 seent">Kuulo Kalamees, Vello Liiv. 400 Eesti seent. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2010, lk 204</ref><ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 259</ref>


Harilik sitaseen ei ole söödav.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> Võib põhjustada [[psilotsübiin]]imürgistust.<ref name="400 seent" />
Harilik sitaseen on söödav.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> Kahjuks on sellel väga sitane maitse.<ref name="400 seent" />


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 9. november 2023, kell 12:48

Harilik sitaseen

Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycetes
Selts Agaricales
Sugukond Torujalalised Bolbitiaceae
Perekond Sõnnikuseen Panaeolus
Liik Harilik sitaseen
Binaarne nimetus
Panaeolus fimiputris

Harilik sitaseen e. kommoonne väljaheitemašhruum (Panaeolus fimiputris, ka Panaeolus semiovatus) on kandseente hulka kuuluv seeneliik.

See on üks tavalisemaid Eesti lehikseeni. Esineb väga sageli karjamaadel, niitudel, sõnnikuhunnikutel, paiguti massiliselt.[1][2]

Harilik sitaseen on söödav.[2] Kahjuks on sellel väga sitane maitse.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 Kuulo Kalamees, Vello Liiv. 400 Eesti seent. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2010, lk 204
  2. 2,0 2,1 Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: Sinisukk, 2006. Lk 259

Välislingid