Erastvere metskond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Erastvere metskond moodustati 1920. aastal pärast mõisamaade riigistamist. [1]

Metskond loodi Erastvere, Vana-Piigandi, Põlgaste, Tilsi, Hurmi, Varbuse, Valgjärve, Karula, Tõdu, Saverna, Vastse-Prangli ja Kanepi eramõisa, Antsla kirikumõisa ja endise Võru kroonumetskonna (Tihase ja Oja vahtkond) metsadest. [2] Metskonna suurus oli 1920. aastal 7460 tiinu (8150 ha). 1920. aastal oli Erastveres 32 vahtkonda, 1939. aastal 23: Hüti, Piigandi, Reola, Oja, Piigaste, Soodla, Kindapalu, Häätare, Lajavangu, Meieri, Karste, Paali, Jõksi, Seegemi, Sõriste, Kurgsoo, Ridali, Kiuma, Hatiku, Ihamaru, Hurmi, Savisaare ja Pragi.

1939. aastal alustati uue kontorihoone ehitamist. Sama projekti järgi on ehitatud ka Kabala metskonna kontor. Hoone valmis 1942. aastal.

Erastvere metskonna hooned jäid sõjategevusest puutumata. 1950. aastatel oli Erastvere metskonnas 4 jaoskonda ja 16 vahtkonda. Metskond allus Veriora metsamajandile, mis 1966. aastal nimetati ümber Räpina metsamajandiks.

Erastvere metskonnas on tegeldud loodusharidusega ja koolimetskonna tööga. 1961. aastal rajati Kanepi kooli õpilastega Hurmi vahtkonda kuusekultuur, mis jäi ka hiljem õpilaste hooldada. Moodustati üks Eesti esimesi koolimetskondi, kus tehti koos õpilastega metsatöid, loodusvaatlusi, metsamatku, viidi metsloomadele talvel lisasööta ja valmistati lindudele pesakaste. Loodushariduslikku tööd jätkab RMK looduskeskus Erastvere metskonna kunagises kontoris.

Metsaülemad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tekst Triin Kusmin, Ain Erik. Joonistas Ülle Meister. Pärandkultuur metsas. Kiidjärve-Kooraste. RMK 2010, lk. 35–36. ISBN 9789949189502
  2. Heino Villem. Eesti Vabariigi metskonnad ja metsaülemad 1918–1944. Eesti Metsaselts, lk. 12. Jõgeva, 1998, ISBN 9985605144