Enn Kose
Ilme
Enn Kose (sündinud 26. juulil 1939 Tartus) on eesti näitleja ja teatrijuht (Ugala teatri direktor, 1973–2000).[1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1959 Tartu 3. Keskkool
- 1963 Tallinnfilmi õppestuudio
- 1978 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond
Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1960–1963 tisler
- 1963–1973 Ugala näitleja
- 1973–2000 Ugala direktor
- 2000–2009 Ugala majandusjuht
Rollid Ugalas
[muuda | muuda lähteteksti]1962–1963
- Kajakad saadavad (Jonis Kalvis)
- Tanja (Tšapajev)
1963–1964
- Münchhauseni kosjad (kürasiir)
- Katrina (Ilmar Välbe)
- Tõrksa taltsutus (Lucentio)
1964–1965
- Inimesed valges (Leo Kulmar)
- Kuu on loojunud (leitnant Tonder)
- Noorukid omapead (Rain)
1965–1966
- Äripäev (mõisavalitseja Pürjel)
- Kasuema (Aadu)
- Kõik oleneb meist (Mati Kolper)
- Kippari unerohi (arst)
1966–1967
- Puhu, tuul! (Gatinš)
- Pulmad kogu Euroopale (Juri Sedõhh)
- Mees on mees (Galy Gay)
1967–1968
- Kõige lühem öö (Kostja)
- Kakskümmend aastat hiljem (Sashka)
- Vajatakse valetajat (Todoros Parlas)
1968–1969
- Mis kõik ei juhtu! (Kalju Karu)
- Suvi (Joosep Toots)
- Armastus, dzhäss ja kurat (Julius)
1969–1970
- Madalrõhkkond (Ivar Koskel)
- Homsed tähed (vastuluureülema abi)
- See on minu naine! (Leonel Morano)
1970–1971
- Kajakas (Jevgeni Dorn)
1971–1972
- Metsade taga (Marcus Hubbard)
- Viirastused (Vaino)
1972–1973
- Kes päästab külapoisi? (Albert Gobb)
- Võõrastemaja perenaine (krahv d`Albafiorita)
- Mowgli (jahimees Buldeo)
- Tormihoiatus (kapten Herman Kruuse)
1973–1974
- Sepp, raha ja tähed (sepp)
1975–1976
- Kaluri poeg (Oskars)
1977–1978
- Keegi ei tahtnud surra (Juozapas)
1978–1979
- Uusaastaöö (Ernst Hunt)
1979–1980
- Lunastus (Mäger)
- UFOd (restorani külastaja)
1981–1982
- Suveõhtu valss (helilooja Oskar Merikanto)
1982–1983
- Jason (Navickas; paks mees)
1983–1984
- Mare ja ta poeg (paks toomhärra)
- Diletantide teekond (sadarmipolkovnik von Müfling)
- Pikk päevatee kaob öösse (James Tyrone)
1984–1985
- Vennad Lautensackid (Manfred Proell)
- Vana Toomas (Edgar Hõbemägi)
1985–1986
- Üle läve (militsionäär)
- Tuled sa tagasi? (Georg Hain)
- Kuldrannake (Karl von Mensenkamff)
1986–1987
- Hommikusöök tundmatutega (kaabuga mees)
- Häda mõistuse pärast (vürst Tugohhovski)
1987–1988
- Side (Hans Ilves)
1988–1989
- Igal sõnnil omad sarved (vallavanem)
- Becket ehk Jumala au (Yorki piiskop)
1992–1993
- Nukitsamees (vanamees)
- Equus (Harry Dalton)
- Helisev muusika (admiral von Schreiber)
1993–1994
- Armunud lõvi (Jesse)
- Kolmekrooniooper (Kala)
1994–1995
- Kolm päeva parun von Münchauseni elust (kohtunik)
1996–1997
- Kosjasõit (vallavanem Volmer Vomm)
1997–1998
- Loojang (kõrtsiomanik Rjabtsov)
2000–2001
- Mardileib (piiskop Henricus)
2001–2002
- Unistus Mallorcast (Jöns Bier)
- Kevade (igavene juut)
- Deemon ja ingel (reb Alter Vishkover)
2002–2003
- Niskamäe kired (Juhani)
- Neetud talu (Äksi Aadu)
- Toomas Nipernaadi (Siimon Vaa)
2004–2005
- Aarete saar (Billy Bones)
2006–2007
- Keisri hull (kohtunik)
2008–2009
- Artur Rinne (ärituus Kroon; Mayer)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklik
[muuda | muuda lähteteksti]Enn Kose on abielus Elgi Kosega. Neil on kaks last.
Tema õde Ester Kallakas on siiani ainus naisprefekt Eestis.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Haav, Margus. Enn Kose: teatris peab kogu aeg tippvormis olema. Sakala, 19. juuni 2009.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Tallinnfilmi filminäitlejate õppestuudio. Eesti Teatriliit. 2012. Lk 117.