Enesemääramise teooria

Allikas: Vikipeedia

Enesemääramise teooria (SDT) on inimese motivatsiooni ja isiksuse makroteooria, mis puudutab inimeste kaasasündinud kasvutendentse ja kaasasündinud psühholoogilisi vajadusi.

Richard M. Ryanin ja Edward L. Decin uurisid inimeste psühholoogilisi põhivajadusi, sisemist motivatsiooni ja väliseid heaolu rahuldamise viise ning sõnastasid enesemääratlemise teooria (ingl. self-determination theory). Selle teooria järgi on inimesel kolm põhivajadust:

1. Iseseisvus, mis tähendab vabadust ise otsustada, mida ta tahab teha, kusjuures teo motivatsioon sünnib inimese sisemisest eneseteostuse vajadusest, mitte välisest sunnist;

2. Võimekus, mis tähendab, et inimene suudab mõista tõusetunud probleemide olemust, leida lahendusi nendele ja neid realiseerida;

3. Sotsiaalsus, mis tähendab võimet teha koostööd teiste inimestega, mõista nende vajadusi, suutlikust selgitada neile enda vajadusi ning valmidust teha järeleandmisi kokkuleppe saavutamiseks.[1]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Deci, Edward L.; Ryan, Richard M. (2017). Self-determination theory: Basic psychological needs in motivation, development, and wellness (inglise). New York: Guilford Publishing. ISBN 9781462528769.