Mine sisu juurde

Enesemääramise teooria

Allikas: Vikipeedia
Edward L Deci on üks teooria autor.

Enesemääramise teooria, Isemääramisteooria (inglise keeles self determination theory ehk SDT) on inimese motivatsiooni ja isiksuse makroteooria, mis puudutab inimeste kaasasündinud kasvutendentse ja kaasasündinud psühholoogilisi vajadusi.

Selles raamistikus jaotub motivatsioon sisemiseks ja välimiseks. Välimist motivatsiooni saab tekitada näiteks vägivallaga, ähvardustega, aga ka kõrge palgaga.[1]

Sisemine motivatsioon tekib kui midagi tehakse, sest tegevust ennast peetakse väärtuslikuks, mitte ei väärtustata selle saadusi. Väikeste laste mängimine on näide sisemisest motivatsioonist - keegi ei käskinud neid, vaid nad teevad seda omast tahtest.

Välimine motivatsioon tekitab stressi ja võib viia läbipõlemiseni. Samas on seda lihtne tekitada.

Sisemine motivatsioon vähendab stressi ja on jätkusuutlik. Selle tekitamine on aeglane ja keeruline.

Richard M. Ryan ja Edward L. Deci uurisid inimeste psühholoogilisi põhivajadusi, sisemist motivatsiooni ja väliseid heaolu rahuldamise viise ning sõnastasid enesemääratlemise teooria. Selle teooria järgi on inimesel kolm põhivajadust: Iseseisvus, võimekus ja sotsiaalsus.

Iseseisvus[muuda | muuda lähteteksti]

Iseseisvust peetakse nii tähtsaks, et eestlased nimetasid Tallinnas platsi "Vabaduse Väljakuks"

Iseseisvus (autonoomia), mis tähendab vabadust ise otsustada, mida ta tahab teha, kusjuures teo motivatsioon sünnib inimese sisemisest eneseteostuse vajadusest, mitte välisest sunnist;

Vajadus on rahuldatud kui me langetame sisulisi otsuseid ise. Kui keegi teine sunnib meid käituma oma tahte vastaselt, siis on autonoomia vajadus rahuldamata.

Võimekus[muuda | muuda lähteteksti]

Võimekus (kompetentsus), mis tähendab, et inimene suudab mõista tõusetunud probleemide olemust, leida lahendusi nendele ja neid realiseerida;

Vajadus on rahuldatud kui me oskame vastata küsimustele: mida, miks, ja kuidas. Kui me ei saa aru mida peame tegema või miks see vajalik on või kuidas seda tehakse, siis kompetentsus vajadus on rahuldamata.

Sotsiaalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalsus (seotus), mis tähendab võimet teha koostööd teiste inimestega, mõista nende vajadusi, suutlikust selgitada neile enda vajadusi ning valmidust teha järeleandmisi kokkuleppe saavutamiseks.[2]

Vajadus on rahuldatud kui inimesed meie ümber on sõbralikud, toetavad, mõistvad. Kui meid koheldakse halvasti, mõnitatakse ja meist ei saada aru, siis seotus vajadus on rahuldamata.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ryan, Richard M.; Deci, Edward L. (1. jaanuar 2000). "Intrinsic and Extrinsic Motivations: Classic Definitions and New Directions". Contemporary Educational Psychology. 25 (1): 54–67. DOI:10.1006/ceps.1999.1020. ISSN 0361-476X.
  2. Deci, Edward L.; Ryan, Richard M. (2017). Self-determination theory: Basic psychological needs in motivation, development, and wellness (inglise). New York: Guilford Publishing. ISBN 9781462528769.

https://selfdeterminationtheory.org/theory/

Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2024). Self-determination theory. In Encyclopedia of quality of life and well-being research (pp. 6229-6235). Cham: Springer International Publishing. https://link.springer.com/referenceworkentry/10.1007/978-3-031-17299-1_2630

Deci, E. L. (1971). Effects of externally mediated rewards on intrinsic motivation. Journal of personality and Social Psychology, 18(1), 105. https://selfdeterminationtheory.org/SDT/documents/1971_Deci.pdf