Energia salvestamine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Energia salvestamine on üks kiiremini arenev tehnoloogiavaldkond. Energiat kogutakse erinevatest allikatest: päike, tuul, lained.[1] Üks peamine väljakutse taastuvate energiaallikate valdkonnas on taastuvenergiaallikate ebastabiilsus. Tuuleenergiat saab toota ainult tuulise ilmaga ja päikeseenergiat päikeselise ilmaga. Lahendus peitub energia salvestamises – osa toodetud energiast pannakse tuule-/päikesevaba perioodi jaoks hoiule.[2]

Energia salvestamine tõstab võrgu tõhusust, eelkõige elektritaristu toetamises tippkoormuste ajal.[3]

Energia salvestamise viisid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Suruõhk - Elektrit kasutatakse õhu kokkusurumiseks ja selle säilitamiseks, sageli maa-alustes hoidlates. Kui elektrinõudlus on suur, vabaneb survestatud õhk paisuturbiini generaatori kaudu elektrienergia tootmiseks.
  • Hooratas - Elektrit kasutatakse hooratta (teatud tüüpi rootori) kiirendamiseks, mille kaudu energia säilib kineetilise pöörlemisenergiana. Kui energiat on vaja, kasutatakse generaatori pööramiseks hooratta pöörlemisjõudu. Mõned hoorattad kasutavad magnetlaagreid, töötavad hõõrde vähendamiseks vaakumis ja võivad saavutada pöörlemiskiiruse kuni 60 000 pööret minutis.
  • Aku - suuremad akud suudavad salvestada elektrit seni, kuni seda vaja läheb.
  • Soojusenergia - liigset elektrit saab kasutada soojusenergia tootmiseks, mida saab salvestada. Salvestamine toimub materjali või aine kuumutamisel.
    Päikesepaneelid
    [4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Energia salvestamine pole midagi uut. Patareisid on kasutatud alates 1800. aastast ja hüdroenergia on USA-s töötanud alates 1920. aastatest. Kuid nõudlus dünaamilisema ja puhtama võrgu järele on toonud kaasa uute energiasalvestusprojektide ehitamise ning uute või paremate energiasalvestuslahenduste väljatöötamise märkimisväärse kasvu.[5]

Energia liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Taastumatud energiaallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Taastumatu energia pärineb allikatest, mis saavad otsa või mida meie elu jooksul ei täiendata või isegi paljude elude jooksul.

Enamik taastumatuid energiaallikaid on fossiilkütused: kivisüsi, nafta ja maagaas. Süsinik on fossiilkütuste peamine element. Sel põhjusel nimetatakse ajaperioodi, mil fossiilkütused tekkisid (umbes 360-300 miljonit aastat tagasi), süsiniku perioodiks.[6]

Taastuvenergiad[muuda | muuda lähteteksti]

Taastuvenergia on energia, mis kogutakse taastuvatest ressurssidest, mida inimese aja jooksul looduslikult täiendatakse. See hõlmab selliseid allikaid nagu päikesevalgus, tuul, vihm, looded, lained ja geotermiline soojus.[7] Kuigi enamik taastuvaid energiaallikaid on jätkusuutlikud siis mõned mitte. Näiteks peetakse mõnda biomassi allikat praeguse kasutusmäära juures jätkusuutmatuks.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Energy harvesting" (PDF). (vaadatud 14.05.2022)
  2. "Kuidas toimib moodsa tehnoloogiaga energia salvestamine? Vaata energiasalvestamise telgitagustesse!". 2022. (vaadatud 14.05.2022)
  3. "Miks on energiasalvestus juba täna oluline?". (vaadatud 14.05.2022)
  4. Margus Koger (2015). "SOOJUSSALVESTI ENERGIABILANSS" (PDF). (vaadatud 27.06.2022)
  5. Alexandra Zablocki (2019). "Fact Sheet - Energy Storage". (vaadatud 14.05.2022)
  6. Elizabeth Morse, Elizabeth Morse (2022). "Non-Renewable Energy". (vaadatud 14.05.2022)
  7. Omar Ellabban, Haitham Abu-Rub, FredeBlaabjerg (2014). "Renewable energy resources: Current status, future prospects and their enabling technology". (vaadatud 14.05.2022)
  8. Jocelyn Timperley (2017). "Biomass subsidies 'not fit for purpose', says Chatham House". (vaadatud 14.05.2022)