Elmar Gustaf Nyman
Elmar Gustaf Nyman (22. juunil 1919 Kloostri vald, Harjumaa – 11. august 2008 Stockholm) oli eesti-rootsi politoloog.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Elmar Gustaf Nyman oli eestirootsi kooliõpetaja poeg.[1]
1937. aastal lõpetas Nyman Haapsalus Rootsi Eragümnaasiumi, 1938 EV Sõjakooli, õppis 1939–1941 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Töötas lühikest aega Tallinna Statistikabüroos ja eestirootslaste ühingus Svenska Odlingens Vänner. 1943 põgenes Rootsi, lõpetas 1946 Stockholmi Ülikooli politoloogiamagistri kraadiga. Jätkas samas õpinguid, filos. lic. (1952, samas), väitekiri "Striden om tryckfriheten under den gustavianska tiden", filosoofiadoktor (1963, samas), väitekiri "Indragningsmakt och tryckfihet 1785–1810" (Stockholm, 1963).[1]
Nyman töötas Koolide Ülemvalitsuses, oli 1958–1963 Stockholmi Ülikooli erakorraline ja 1963–1982 lektor, 1965–1977 ühtlasi Linköpingi Ülikooli õppejõud, 1982–1984 teadur (Rootsi Ühiskonnateaduste Uurimiskeskuse toetusega). Luges kursusi Rootsi konstitutsiooni ajaloost, Rootsi riigi ja omavalitsuste haldusõigusest, välisriikide põhiseadustest, trüki- ja ajakirjandusvabadusest.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Elmar Gustaf Nymani uurimisvaldkonnad olid riigiteadus, trükivabadus, vähemusrahvuste küsimused ja nendega seotud seadusandlus ning selle rakendamise probleemid, eestirootslaste rahvusgrupi minevik ja areng. Ta käis korduvalt uurimisreisidel Helsingi, Kopenhaageni, Hamburgi, Berliini, Marburgi ja Freiburgi ülikoolis, tutvumaks nende haldusorganisatsiooniga ja kogudes algmaterjali nii õppe- kui uurimistöö tarbeks, sh Saksamaal ka Saksa okupatsiooni kohta Eestis ja eestirootslaste väljarändest. Oli eestirootslaste kultuuriühingu Svenska Odlingens Vänneri esimees ja auliige, selle organisatsiooni teadusliku sariväljaande "Kustbon" toimetaja, koguteose "Estlandssvenskar"[küsitav] kaasautor, välisrootslaste keskühingu Riksföreningen Sverigkontakti juhatuse liige ning ühingu juures tegutsenud Estlandsutkotteti abiesimees, Eesti Teadusliku Instituudi Rootsis, ETS-i Rootsis, Balti Uurimiskeskuse Stockholmis juhatuse liige.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- De baltiska staternas penning – och banksystem 1918–1944. Stockholm, 1945
- Tre författningar – tre ideologier. Konstitutionella experiment i Republiken Estland 1920–1940. Stockholm, 1965
- Omfattingen av medborgerliga fri-och rättigheter i Estland 1920–1940. // ETS Rootsis aastaraamat IV. Stockholm, 1966
- En högre skola för Estlands svenskar. // Svensk folkhögskola i Estland 1920–1943. Stockholm, 1971
- Einige Erwägungen zur estnischen Minoritätenpolitik der Selbständigkeitsjahre, vetreffend die schwedische Volksgruppe. Stockholm, 1973
- Rootsi uus põhiseadus. // Rahvuslik Kontakt 4 (1974)
- Minoritetsrätt och minoritetspolitik i Republiken Estland. Stockholm, 1975
- Om estlandssvenskarna i Sverige. Uppsala, 1988
- En minoritet i minoriteten – estlandssvenskarna i Sverige. // De första båtflyktingarna – en antologi om balterna i Sverige. Stockholm, 1983
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 83
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Trt, 1994, III, 371
- Kangro, B. Eesti kirjakuulutaja eksiilis. Lund, 1989, 158
- Elmar Nyman 60-aastane. // EPL (1979) 19. V, 20. VI
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.