Elektroskoop

Allikas: Vikipeedia
Lihtsa elektroskoobi ehitus ja tööpõhimõte

Elektroskoop (kreeka k sõnadest elektron ’merevaik’ ja skopeo ’vaatan’) on vahend, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Elektroskoobi töö põhineb nähtusel, et samaliigilise (positiivse või negatiivse) elektrilaenguga kehad tõukuvad omavahel.

Elektroskoopide väljatöötajateks olid 18. saj uurijad, nende seas ka Alessandro Volta. Ühes esimeses elektroskoobis mõjub elektrostaatiline tõukejõud (Coulomb’i jõud) metallvarda küljes rippuva kaheks murtud kuldllehekese otste vahel, kui varda teises otsas olevat metallkuuli puudutada elektriseeritud (elektrilaengut kandva) kehaga (tol ajal eboniitpulgaga, mida oli hõõrutud karusnahaga). Kuldlehekese asemel võib olla ka nt alumiiniumfooliumi riba ja eboniitpulga asemel klaaspulk.

Saadud elektrilaeng hoiab lehekesed peaaegu rõhtasendis vähemalt mitu minutit, olenevalt õhu niiskusest, sfäärilise kuuli pinnasiledusest ja sellest, kui hästi on metallvarb isoleeritud.

Skaalaga elektroskoopi nimetatakse elektromeetriks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]