Eestvedamine avaliku sektori organisatsioonides

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Eestvedamine (inglise keeles steering) on oluline mõiste avaliku sektori organisatsioonides, mille aluseks on juhtimispraktikad, mis suunavad ja kujundavad organisatsiooni tegevust ning suhteid erinevate sidusrühmadega.[1] Avalikus halduses peegeldab eestvedamine mitmekülgset lähenemist, mis hõlmab nii juhtimise instrumentaalseid aspekte kui ka kultuurilisi ja koostööle suunatud elemente.[2]

Eestvedamine tähistab üleminekut traditsioonilisest bürokraatilisest mudelist, nagu nähti 20. sajandi alguses, kaasaegsemate ja paindlikumate juhtimisviiside poole.[3][4][5][6] Eestvedamine mõjutab avalikus sektoris otsuste tegemist, ressursikasutust ning suhete kujundamist kodanike, erasektori ja teiste huvirühmadega. Tänapäeval rõhutatakse koostööd, tulemuslikkust ja kodanike kaasamist, luues dünaamilise ja kohanemisvõimelise juhtimiskultuuri avalikus halduses.[7] Eestvedamine viitab avalikus juhtimises erinevatele lähenemisviisidele ja mehhanismidele, mida kasutatakse valitsusorganisatsioonide tegevuse suunamiseks ja kontrollimiseks. See hõlmab sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks tehtavate jõupingutuste koordineerimist ja integreerimist. Avaliku halduse reformi erinevad narratiivid, nagu uus avalik juhtimine (inglise keeles New Public Management), võrgustiku juhtimine ja uusveeberlik narratiiv (inglise keeles New Weberian narrative), mõjutavad Euroopa rahvusriikide kõrgharidussüsteemide juhtimismustreid.[8] Valitsuse juhtimise süstemaatilist rakendamist avalikus juhtimises analüüsitakse pikisuunalise, suure N-perspektiivi kaudu.[9]

Tüpoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Avaliku sektori juhtimise erinevad tüpoloogiad hõlmavad tulemusjuhtimist (inglise keeles Performance Management)[10], juhtimismeetodeid ja juhtimisteid (inglise keeles Management Paths)[11], kogu valitsust (inglise keeles Whole-of-Government), koostööpõhist valitsemist ja tulemuste eestvedamist[12] ning sisemist tulemuspõhist juhtimist madalamate hierarhiliste tasemete poole avaliku sektori organisatsioonides.[13]

Juhtimisperspektiivid eestvedamisele[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestvedamisel ja juhtimisel on selged erinevused. Eestvedamine on lähenemine ja hoiak, mida kasutatakse organisatsioonis toimuvate muutustega toimetulekuks.[14] Eestvedamine hõlmab kõrgemat abstraktsiooni- ja analüüsitaset ning nõuab uut ja laiendatud teavet, otsides vihjeid väljastpoolt praegust olukorda. Teisest küljest hõlmab juhtimine teiste suunamist ja mõjutamist ühise eesmärgi saavutamiseks.[15][16] Kui eestvedamine keskendub muutuste juhtimisele ja eesmärkide hindamisele, siis juhtimine keskendub üksikisikute või rühmade inspireerimisele ja motiveerimisele soovitud tulemuste saavutamiseks.

Kultuuripõhine ja instrumentaalne juhtimisperspektiiv[muuda | muuda lähteteksti]

Eestvedamise mõiste on kogenud evolutsiooni, kajastades mitmeid juhtimisperspektiive, mis on aidanud mõista selle rolli organisatsioonides. Üks oluline lähenemine pärineb Philip Selznicki kultuuripõhisest perspektiivist, mis näeb eestvedamist kui rohkem kui pelgalt formaalset juhtimist.[17] Selznicki kontseptsioon keskendub juhi rollile kui "riigimehelikkuse" hoidjale, kes toetab kultuurilisi traditsioone ja soodustab sotsiaalset integratsiooni.[18]

Teine oluline perspektiiv on instrumentaalne lähenemine, kus eestvedamine on tajutud kui juhtimise variatsioon, mille eesmärk on saavutada ühised eesmärgid, kasutades süstemaatiliselt formaalseid organisatsioonilisi struktuure.[19] See perspektiiv rõhutab eesmärkidele suunatud juhtimist, kasutades hierarhilist juhtimisstruktuuri.

Need perspektiivid esindavad vastanduvaid arusaamu eestvedamise olemusest. Kultuuriline lähenemine toob esile juhtimise seose väärtuste, normide ja organisatsioonikultuuriga, käsitledes seda kui protsessi, kus juhid suhtlevad, kujundavad väärtusi ning soodustavad osalemist ja identiteedi kinnitamist.[20] Instrumentaalne vaade on aga rohkem suunatud eesmärkidele ja kontrollile, käsitledes eestvedamist juhtimise variatsioonina.[21]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Christensen, T., Lægreid, P., & Rovik, K. A. (2020). Organization Theory and the Public Sector (2nd ed.). London and New York: Routledge (pp. 106-129).
  2. ↑ (ibid.)
  3. ↑ Keith, Shear. (2012). Chiefs or Modern Bureaucrats? Managing Black Police in Early Twentieth-Century South Africa. Comparative Studies in Society and History, 54(02):251-274. doi: 10.1017/S0010417512000035
  4. ↑ Prakash, Singh. (2013). Transforming Traditional Bureaucratic Management Practices By Employing The Collegial Leadership Model Of Emancipation.  12(8):953-968. doi: 10.19030/IBER.V12I8.7991
  5. ↑ Niki, Lambropoulos., Marianna, Vivitsou. (2011). Guest Editors’ Introduction: Distributed Leadership for Interconnected Worlds. Human technology : an interdisciplinary journal on humans in ICT environments, 7(1):4-8. doi: 10.17011/HT/URN.201152310896
  6. ↑ Julia, Connell., Bernadette, Cross., Kenneth, William, Parry. (2002). Leadership in the 21st century : Where is it leading us?.  5(2):139-149.
  7. ↑ Veronika, Linhartová. (2021). Citizen Participation in Public Administration: Case of Czech Republic.  72-93. doi: 10.4018/978-1-7998-4978-0.CH005
  8. ↑ Sandra, Groeneveld., Steven, Van, de, Walle. (2011). New Steering Concepts in Public Management.  
  9. ↑ Helena, Wockelberg., Shirin, Ahlbäck, Öberg. (2013). Systematic Application of Government Steering? Public Management analyzed through a Longitudinal, Large N-Perspective.  
  10. ↑ Marie-France, Waxin., Rob, Bateman. (2009). Public sector human resource management reform across countries: from performance appraisal to performance steering?. European Journal of International Management, 3(4):495-. doi: 10.1504/EJIM.2009.028852
  11. ↑ Greve, Bent. (2022). Steering of the public sector economy.  69-78. doi: 10.4337/9781803925615.00013.
  12. ↑ Sandra, Groeneveld., Steven, Van, de, Walle. (2011). New Steering Concepts in Public Management.  
  13. ↑ Helena, Wockelberg., Shirin, Ahlbäck, Öberg. (2013). Systematic Application of Government Steering? Public Management analyzed through a Longitudinal, Large N-Perspective.  
  14. ↑ Johan, de, Heer., Rafal, Hrynkiewicz., Thomas, de, Groot., E., Faber. (2017). Mind Steering Leadership Game.  299-308. doi: 10.1007/978-3-319-60372-8_29
  15. ↑ Mia-Marie, Sternudd-Groth. (2001). Steering school improvement in a democratic way: : using drama for school leadership development.  
  16. ↑ Richard, M., Burton., John, D., Forsyth., Donald, M., Melick. (1988). Searching for viability under changing environmental conditions. Technovation, 8:111-131. doi: 10.1016/0166-4972(88)90056-9
  17. ↑ Selznick, P. (1957; reissued 1984) Leadership in Administration, New York: Harper and Row; reissued Berkeley, CA: University of California Press.
  18. ↑ (ibid.)
  19. ↑ Christensen, T., Lægreid, P., & Rovik, K. A. (2020). Organization Theory and the Public Sector (2nd ed.). London and New York: Routledge (pp. 106-129).
  20. ↑ (ibid.)
  21. ↑ (ibid.)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eestvedamine_avaliku_sektori_organisatsioonides&oldid=6535312"