Eesti meteoriidikraatrid

Põrguhaud on Ilumetsa meteoriidikraatritest suurim

Kaali kraater on Eesti meteoriidikraatritest kuulsaim

Eesti meteoriidikraatrid on valdavalt väiksemad löögikraatrid.

Teadaolevatest meteoriidikraatritest asuvad Eestis Ilumetsa meteoriidikraatrid, Kaali kraater, Kärdla kraater, Neugrundi kraater, Simuna meteoriidikraater ja Tsõõrikmäe meteoriidikraater. Samuti asub Eestis Tondiraba meteoriidijälg. Nii on Eesti maailmas tõenäoliselt esikohal avastatud impaktstruktuuride arvu poolest pindalaühiku kohta.

Eesti tuntuimaks kraatriks on u 1530–1450 eKr moodustunud 110-meetrise läbimõõduga Kaali kraater, mille juures asub veel 8 väiksemat kraatrit. See on Euroopa noorim suur meteoriidikraater ning arvatakse, et see on jätnud ulatusliku jälje ka rahvapärimusse.

Suuremateks siinseteks impaktstruktuurideks on aga Kärdla ning Neugrundi kraatrid, mis on vastavalt 4- ja 9-kilomeetrilise läbimõõduga. Mõlemad on mattunud nooremate settekivimikihtide alla.

Soomest on teada 12 ja Rootsist 8 kraatrit. Lätis asub 290 ± 35 miljonit aastat vana Dobele kraater.

Nimi	Asukoht	Vanus (miljonit aastat)	Läbimõõt (km)
Neugrundi kraater	Osmussaare lähedal meres	535	9
Kärdla kraater	Hiiumaal	455	4
Tsõõrikmäe kraater	Räpina vallas	0,0075	0,04
Põrguhaud	Võru vallas	0,006	0,08
Sügavhaud	Võru vallas	0,006	0,05
Kaali kraater	Saaremaal	0,0015	0,11
Simuna kraater	Väike-Maarja vallas	0,0001	0,01

Kirjandus

• Eesti meteoriidikraatrid GEOGuide Baltoscandia: Tallinn 2006. ISBN 9985-9675-6-9

Välislingid

• "Kas kosmos pommitab Eestit?" Imeline Teadus, 14. juuli 2016