Eduard August Osenbrüggen
Eduard August Osenbrüggen (24. detsember 1809 Uetersen – 9. juuni 1879 Zürich) oli saksa õigusteadlane.
Osenbrüggen oli kantori poeg. Pärast Hildesheimi gümnaasiumi lõpetamist õppis ta aastatel 1830–1841 Leipzigi ja Kieli Ülikoolis klassikalist filoloogiat, ajalugu ja õigusteadust. 1835. aastal sai ta Kielis filosoofiadoktori kraadi ja 1841 samas õigusteaduse doktori kraadi.
1842–1843 oli ta Kieli Ülikoolis eradotsent, õpetades filosoofiat ja Rooma õigust.
Aastatel 1843–1851 töötas ta Tartu Ülikoolis kriminaalõiguse professorina ning õpetas seal kohtupidamist kriminaalprotsessides, õiguse ajalugu ja kohtukõnet. Sooviga äratada üliõpilastes huvi teaduse vastu, avaldas ta 1849. aastal oma õpilaste parimatest teostest raamatu "Dorpater juristische studien". Osenbrüggen õpetas sageli kolme-nelja ainet korraga, lisaks tegutses ta kuue poolaasta jooksul kriminaalõiguse praktiliste uurimistöödega. Peale selle oli ta viis aastat õigusteaduskonna dekaan, ühe aasta apellatsiooni- ja revisjonikohtu lihtliige ja kaks aastat esimees. Sellegipoolest vallandati ta poliitilistel põhjustel 14. augustil 1851 ning kriminaalõiguse kateedri võttis temalt üle Franz Victor Ziegler.
Seejärel suundus Osenbrüggen Zürichisse. Alates 1852. aastast oli ta Zürichi ülikooli professor ja kolmel ametiajal rektor. Zürichi ülikooli kriminaalõiguse kateedrit juhatas ta 27 aastat, kuni oma surmani.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Heinrihs Strods. Professor Eduard Osenbrüggen ja tema Liivimaa skitsid. Ajalooline Ajakiri, 1999: 2, lk 23–29