United People's Communal Partnerships

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt E.N.O.T. Corp)

United People's Communal Partnerships (ROO E.N.O.T., «Единые народные общинные товарищества») oli Venemaal tegutsenud mitteametlik relvarühmitus, mida meedias sageli nimetati Venemaa sõjaliseks eraettevõtteks. Nende liikmeid kutsuti "pesukarudeks" (enot, vene keeles "енот" tähendab pesukaru).

ENOT osales sõjategevuses Ukraina territooriumil, selle liikmeid süüdistati sõjaliste ja tsiviilkuritegude toimepanemises Venemaa ja Ukraina territooriumil, 2019. aastal algatatud süüdistuse tulemusena saadeti organisatsioon laiali.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsioon loodi 2011. aastal, üks selle asutajatest (Igor Mangušev) juhtis seejärel marurahvuslikku "Helge Venemaa" ("Светлая Русь") liikumist ja teine (Roman Telenkevitš) juhtis vene õigeusust ja marurahvuslusest toituva organisatsiooni "Narodnõi Sobor" Moskva oblasti filiaali.[1]

"Narodnõi Sobori" juhi Vladimir Homjakovi sõnul oli ta "esimene, kes Igor Strelkovi Ukrainasse tõi" (töötas siis oligarh Konstantin Malofejevi juures julgeolekuülemana) ning Homjakov andis talle kaasa ka mitu saatjat.[2]

2014. aasta alguses läks Homjakovi sõnul Mangušev Kiievis ukraina ülestõusnute vastu Maidanile ning "pesukarud" osalesid koos kasakate ja Berkutiga Krimmis maakitsusel toimunud kokkupõrgetes. "Narodnõi Sobori" Ukraina filiaali juht Igor Druz liitus Strelkoviga Slavjanskis, saades omamoodi propagandaministriks ning "pesukarud" hakkasid eskortima kaubasaadetisi Venemaalt Donbassi.[3]

2014. aastal osalesid "pesukarud" Ukraina konfliktis lahingutes Debaltseve pärast, seal ristusid nende teed Vene terroristliku rühma "Russitš" juhi Aleksei Miltšakoviga. Pärast Igor Strelkovi põgenemist Donbassist aitasid "pesukarud" tal korraldada kohe pärast Moskvasse naasmist oma esimese pressikonverentsi.[4]

Okupeeritu Krimmi liider Sergei Aksjonov avaldas 2016. aastal tänu Roman Telenkevitšile kui Donbassi Vabatahtlike Liidu liikmele "julguse ja kõrge patriotismi eest Krimmi elanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitsmisel."[5]

Samal aastal, pärast tüli Donbassi Vabatahtlike Liiduga ja mitmete kommertsprojektide ebaõnnestumist, lahkus Igor Mangušev "pesukarudest". "Pesukarud" töötasid tollal uurijatena MMSUTis (Venemaa Uurimiskomitee transpordiosakonna Moskva regiooni uurimisvalitsus) ja FSB tehniliste spetsialistidena. Nad tegid läbiotsimisi, haaranguid ja arvutitehnika ekspertiisi kuni 2017. aasta novembri alguseni, mil "pesukarude" suhtes algatati "iPhone'ide" USA-st Venemaale smugeldamise tõttu kriminaalasi.[6]

2019. aastal alustas Venemaa Föderatsiooni juurdluskomitee organisatsiooni liikmete vastutusele võtmist. Roman Telenkevitšit ja mitmeid selle lihtliikmeid, kes tegutsesid Ida-Ukrainas, Süürias ja Krimmis, süüdistati banditismis, väljapressimises, röövimises ja varguses. Uurijate sõnul tegutsesid "pesukarud" FSB käsul.[7] Samal ajal otsustas Telenkevitš organisatsiooni laiali saata.[8]

Pärast ametlikku lõppu, kohus[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aastal mõistis Venemaa Tuapse linnakohus "pesukarude" ühe ideoloogi ja varahoidja Vladimir Morozovi kümneks ja pooleks aastaks vangi range režiimiga koloonias. Ta tunnistati süüdi kuritegelikus ühenduses osalemises ja vägivalda kasutades väljapressimises.[9]

23. märtsil 2022 mõistis Moskva Untsevski ringkonnakohus Roman Telenkevitšile 13 aasta pikkuse vangistuse karmi režiimiga koloonias. Kohus tunnistas Telenkevitši süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises, tapmisega ähvardamises või raske kehavigastuse tekitamises ning väljapressimises. Kokku kuulus organiseeritud kuritegelikku rühmitusse uurimise andmeil kaheksa "pesukarude" liiget, kellest osa olid FSB ja Venemaa GRU töötajad. Uurimine pidas kuritegeliku kogukonna organisaatoriks FSB ohvitseri Moskvas major Aleksandr Mrištšuki.[10]

28. augustil 2022 ilmus internetti video, kus laval esineb Igor Mangušev käes inimkolju. Ta väitis, et see oli Azovstalis tapetud Ukraina sõduri kolju ja kutsus üles "hävitama kõiki, kes peavad end ukrainlasteks".[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]