Dünaamiline võimekus

Dünaamilise võimekuse (inglise keeles Dynamic Capabilities) kontseptsiooni on välja töötanud USA teadlane David Teece 1997. aastal.

Teece on sõnastanud dünaamilise võimekuse järgnevalt: Organisatsiooni võimekus integreerida, luua ja ümber seadistada nii sisemisi kui ka välimisi kompetentse, minnes kaasa muutustega kiiresti arenevas keskkonnas. Ehk siis peegeldab dünaamiline võimekus organisatsiooni valmisolekut saavutamaks konkurentsieelise, luues uusi ja innovaatilisi lahendusi rajasõltuvust ja turuvõimalusi arvestades. Lihtsamini öeldes on tegemist organisatsiooni valmisolekuga muutustega kohanemiseks. Suurem dünaamiline võimekus tagab organisatsioonile suurema paindlikkuse ja võimaluse omada konkurentsieelist kiiresti arenevas ühiskonnas.

Dünaamilise võimekuse raamistik koosneb järgmistest elementidest.

Baasvõimekused

Võimekus, mis paneb inimesi, asutusi ja vahendeid ellu viima organisatsiooni põhitegevust / põhilist eesmärki. Neid tegevusi on võimalik mõõta ning seada suunisteks. Tugevad baasvõimekused tagavad hea arengupotentsiaali kogu organisatsioonile. Baasvõimekust iseloomustab minimaalselt vajaminev tegevus, mis hoiab süsteemi töös isegi kui välised tegurid muudavad eesmärgi elluviimise keeruliseks või sunnivad suunda muutma.

Mikrovõimekused

Tegemist on madalama taseme dünaamiliste võimekustega, mis puudutab näiteks partnerlussuhete hoidmist või uute toodete/teenuste loomise süsteemi. Tegemist on rutiinidega, mis rakenduvad harvem kui baasvõimekused ning mis lubavad organisatsioonil lisada, muuta, integreerida või vähendada protsessi keskel vajaminevaid elemente / etappe.

Kõrgema taseme võimekused

Need on võimekused, mis tagavad organisatsiooni võimekuse konkurentide seast silma paista ning püsida välisel vaatlusel edumeelne ja innovaatiline. Sinna hulka kuuluvad nii organisatsioonisisesed protsessid kui ka juhtimistasandi otsused ja tegevused. Need võimekused saab liigitada tunnetamiseks, rakendamiseks ja muutumiseks (transformeerumiseks).

Tunnetamine

Tunnetamise puhul on oluline keskkonna analüüsimine, et saada informatsiooni, mille abil on võimalik luua hüpoteese, seada visiooni, mõelda tehnoloogiliste võimaluste peale ning planeerida strateegiat, mis kõik mõjutavad organisatsiooni tulevikku. Siinkohal on oluline luua süsteem, kus vajaminev informatsioon jõuab nii organisatsiooniväliselt kui ka -siseselt (madalamalt tasemelt) juhtideni, kellel on seejärel võimalik antud infot kasutada juhtimisotsuste tegemiseks ja tuleviku planeerimiseks. Oluline on luua tugev asutusesisene võrgustik info jagamiseks, luues seeläbi ühise organisatsioonikultuuri ning levitades ühtset organisatsiooni visiooni. Sel viisil on juhtidel võimalik monitoorida organisatsiooni hetkeolukorda, seada prioriteete ning identifitseerida uusi võimalusi.

Rakendamine

See võimekus näitab, kui kiiresti suudab organisatsioon reageerida ohtudele ja võimalustele peale seda kui need on oluliseks tunnistatud. Siia alla kuulub uute tehnoloogiate rakendamine tootmises ja uute ärimudelite loomine või olemasolevate muutmine parema kasutajakogemus tagamiseks. Antud võimekus kasutab vertikaalselt ära kõiki organisatsiooni elemente, mistõttu vajab ka sama olulist tähelepanu kui organisatsioon tervikuna.

Muutumine (transformeerumine)

See võimekus tagab organisatsioonisiseste elementide omavahelise kooskõla ning samuti kooskõla strateegiaga. Eriti oluliselt tuleb antud võimekus esile siis kui organisatsioon võtab kasutusele uue ärimudeli või muu lähenemise, mis satub konflikti seniste süsteemidega. Sel hetkel on oluline tagada võime olla paindlik ning eksperimenteerida, mis on ühtlasi väljakutseid pakkuv, kuid loob tugeva vundamendi kiireteks muudatusteks tulevikus.

Raamistikku kuulub veel kaks elementi: ressursid ja strateegiad.

Ressursid

Ressursside hulka kuuluvad töötajad, töövahendid, hooned/ehitised ja immateriaalne põhivara. Enamik ressursse on üldised, mis tähendab, et neid on võimalik vajaduse korral vahetada. Olulisemad ressursid on need, mis on a) väärtuslikud (hinnalised); b) haruldased; c) keeruline järgi teha; ning d) asendamatud.

Olgugi et ressurssidel on oluline osa dünaamilise võimekuse tagamisel, on nende osakaal märkimisväärselt väike. Kõige olulisem on pöörata tähelepanud viimasele neljale aspektile, mis on oluliste ressursside all välja toodud.

Strateegiad

Enamus võimekust on seotud sellega, mida ja kuidas luua või toota ning kuidas seda vahendada või müüa, siis strateegia aitab selgeks teha, millal on õige aeg turule sisenemiseks ning kuidas hoida konkurentsieelist. Strateegiate peamine eesmärk on kasutada ära konkurentide eksimusi ning teha vajaminevaid otsuseid enne neid. Strateegia on oma olemuselt kogum analüüse, kontseptsioone, arusaamisi, argumente ja tegevusi, mis on suunatud väljakutsete lahendamisele.

Ressursid, strateegiad ning erinevad taseme võimekused on kõik olulised konkurentsieelise tagamiseks. Kokkuvõtvalt näitab organisatsiooni dünaamilist võimekust see, kui kiiresti ja millises mahus on organisatsioon suuteline oma ressursse ümber planeerima nii, et see oleks kooskõlas strateegiaga.