Dubravka Ugrešić

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Dubravka Ugrešić
DubravkaUgresic.jpg
Sündinud 27. märts 1949 (vanus 72)
Kutina (Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik)
Amet kirjanik, esseist
Autasud NIN-i auhind, Heinrich Manni auhind, James Tiptree auhind, Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind

Dubravka Ugrešić (sündinud 27. märtsil 1949 Kutinas) on serbohorvaadi keeles kirjutav kirjanik, kes on ennast kirjeldanud kui "Jugoslaavia-järgset postnatsionalistlikku ja rahvusülest kirjanikku".[1] Ta sündis Jugoslaavias, ent elab 1993. aastast Hollandis.

Haridus ja elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ugrešić õppis Zagrebi ülikoolis võrdlevat kirjandusteadust ja vene keelt, tegutsedes samal ajal ka kirjanikuna. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta Zagrebi ülikooli kirjandusteooria instituudis.

Kui Jugoslaavia liitriik 1991. aastal lagunes, oli Ugrešić ägedalt sõjavastane ja kritiseeris natsionalistlikku liikumist. Natsionalistid reageerisid omapoolsete süüdistustega, laimu- ja ähvarduskampaaniaga.[1] 1993. aastal lahkus Ugrešić Hollandisse. Ta õpetas mitmes Euroopa ja USA ülikoolis ning tegutseb kirjanikuna Amsterdamis.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Ilukirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Štefica Cvek u raljama života" ("Štefica Cvek elumere lainetel", 1981, romaan). Selle järgi vändati Jugoslaavias populaarseks saanud film "Elumere lainetel" ("U raljama života", 1984)
  • "Forsiranje romana-reke" (1988; eesti keeles "Romaanijõe forsseerimine", tõlkinud Madis Vainomaa, Loomingu Raamatukogu 6–9, 2021). Selle teose eest pälvis Ugrešić 1988. aastal esimese naisena tollase Jugoslaavia mainekaima kirjandusauhinna, NIN-i auhinna.
  • "Muzej bezuvjetne predaje" ("Tingimusteta alistumise muuseum", 1998)
  • "Ministarstvo boli" ("Valu ministeerium", 2004)
  • "Baba Jaga je snijela jaje" ("Baba-Jagaa munes muna", 2008)
  • "Lisica" ("Rebane", 2017)

Esseistika[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Američki fikcionar" ("Ameerika väljamõeldis", 1993, täiendatud kujul 2018)
  • "Thank you for not reading" ("Aitäh, et te ei loe", 2003)
  • "Nikog nema doma" ("Kedagi ei ole kodus", 2005)
  • "Karaoke kultura" ("Karaokekultuur", 2010)
  • "Europa u sepiji" ("Seepia-Euroopa", 2013)
  • "Doba kože" ("Naha ajastu", 2019)
  • "Tu nema ničega!" ("Siin pole mitte midagi!", 2020)

Lasteraamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mali plamen" ("Väike leek", 1971)
  • "Filip i Srećica" ("Filip ja Srećica", 1976)
  • "Kućni duhovi" ("Majavaimud", 1988)
  • "Novogodišnje prase" ("Uusaastasiga", 2020)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Madis Vainomaa, "Kolmanda järelsõna asemel". Raamatus: Dubravka Ugrešić, Romaanijõe forsseerimine. Tallinn: SA Kultuurileht, 2021, lk 202.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]