Dovženko-nimeline filmistuudio

Dovženko-nimeline filmistuudio on Ukraina riiklik filmistuudio, mis asub Kiievis ja on saanud nime režissöör Aleksandr Dovženko järgi.^[1]

Stuudio ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kiievi filmistuudio otsustati rajada 1925. aastal ning selle hoonekompleks ehitati valmis aastatel 1926–1928. See oli esimene suurem filmistuudio Nõukogude Liidus, mis pidi tootma 60–100 filmi aastas ehk sama palju kui teised Nõukogude Liidu filmistuudiod kokku.

Filmistuudio on rajatud 30 ha suurusele maa-alale ning ehituskompleksi hoonete kogumaht on ligikaudu 135 000 m³. Stuudio kasutab kuut paviljoni, keskse filmipaviljoni mõõtmed on 36x105 m, kõrgus 16 m.^[1]

Filmistuudio on kandnud järgmisi nimetusi:

Kiievi kinovabrik (Киевская кинофабрика)
1930. aastast Ukrainfilm (Украинфильм)
1939. aastast Kiievi filmistuudio (Киевская киностудия), mis 1957. aastal sai A. Dovženko nime
1993. aastast on stuudio nimi A. Dovženko nimeline riiklik kunstiliste filmide filmistuudio (ukraina keeles Національна кіностудія художніх фільмів імені Олександра Довженка)^[1]

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest mängufilmi hakati tegema 1927. aastal, kui ehitus polnud veel lõpetatud. Dziga Vertov filmis Kiievi kinovabrikus esimese nõukogude helindatud dokumentaalfilmi "Donbassi sümfoonia". 1929. aastal valmis juba kümme filmi. 1930. aastatel toodeti ka helindatud värvifilme. Kõige silmapaistvamad sõjaeelsetest filmidest olid Aleksander Dovženko "Maa" ning Dziga Vertovi "Mees filmikaameraga", mis said rahvusvahelise tunnustuse. Ameerika Ühendriikide filmikriitikute auhinna sai 1944. aastal Mark Donskoi film "Vikerkaar".

Ukraina filmikunsti ja filmistuudio ajaloos olid kõige edukamad 1960.–1970. aastad. Valmisid sellised Nõukogude Liidus suure populaarsuse saanud filmid nagu "Lahingusse lähevad ainult ässad" ("В бой идут одни старики"), "Unustatud esivanemate varjud" ("Тени забытых предков"), "Musta märgiga valge lind" ("Белая птица с чёрной отметиной"), "Kivirist" ("Каменный крест") jt. 1981. aastal valmis ajalooline mängufilm "Jaroslav Tark".

90 tegutsemisaasta jooksul valmis filmistuudios ligi tuhat filmi.