Diferentsihüpotees
Diferentsihüpotees on õiguslik vahend, millega tehakse kindlaks teo tagajärjel tekkinud kahju suurus. Võlaõiguslikus mõttes on diferentsihüpotees kahe olukorra varaline vahe. Diferentsihüpoteesi põhielemendid on reaalne olukord ning hüpoteetiline olukord.[1]
Diferentsihüpoteesi rakendatakse näiteks olukorras, kus juhatuse liige rikkus kohustust, mille tulemusena sattus äriühing halvemasse olukorda. Sellise olukorra puhul on üks võrreldavaid olukordi see, milles oleks olnud äriühing, kui juhatuse liige ei oleks kohustust rikkunud, ning teine võrreldav olukord on reaalsus ehk seis, millesse on äriühing sattunud, kuna juhatuse liige rikkus kohustust.[2]
Õigus hüvitatavale kahjule[muuda | muuda lähteteksti]
Kui isikule on tekitatud õigusvastaselt kahju, siis on tal õigus selle hüvitamisele. Hüvitatava kahju hindamisel lähtutakse diferentsihüpoteesist. Samuti saab nõuda kahju hüvitamist enne kahju tekkimist, kui on teada, et kahju võib tekkida suure tõenäosusega, näiteks ravikulude või asja korda tegemise kulude korral.[3]
Õigus tekitatud kahju hüvitamisele tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvist 25.[3]
Varalise kahju suuruse kindlakstegemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kahju hüvitamise nõude korral hinnatakse, kas diferentsihüpoteesi järgi saab nõutavat kahju põhimõtteliselt hüvitada. Seejärel tehakse kindlaks, kas rikkumise korral on kahju teke ettenähtav ja kas kahju on hüvitatav tulenevalt lepingu sisust.[4]
Varalise kahju kindlakstegemise eesmärgiks on asetada isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud[5]. Hüvitada võidakse nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Varalise kahju alla kuulub nii saamata jäänud tulu kui ka otsene varaline kahju. Kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel on vajalik leida reaalse ja hüpoteetilise olukorra varaline vahe.[6]
Samuti tuleb silmas pidada, et hüvitada saab üksnes kahju, kui kahju tekkimise ning lepingu rikkumise vahel esineb põhjuslik seos ning täidetud on ka võlaõigusseaduse paragrahvi 127 lõigetes 2, 3 ning 5 sätestatud täiendusi.[7]
Diferentsihüpoteesist lähtudes tuleb hüvitatavast kahjust maha arvata igasugune kasu, mida kahjuhüvitist saav isik sai kahju tekkimise tõttu[8]. Maha arvatavaks kasuks võib olla näiteks ajavahemik, mille võrra sai lepingupool elamut kasutada, ning selle jaoks arvutatakse välja selle hind[9]. Kasu mahaarvamine on oluline, et kannatanu ei rikastuks kahjuhüvitise saamise tagajärjel. Samuti tuleb diferentsihüpoteesis käsitleda saamata jäänud tulu ehk summat, mida oleks õigusrikkumiseta tõenäoliselt saadud.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vutt, M. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded halduskohtus. Analüüs. Tartu, 2007, lk 20. – https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2007/mittevaralisekahjuhyvitaminehalduskohtus.pdf.
- ↑ Riigikohtu lahend. RKTKo 3-2-1-152-16 p 21.
- ↑ 3,0 3,1 Jäätma, J., Pilving, I. – Madise, Ü. jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. väljaanne. Tallinn: Iuridicum 2020, § 25 p 10. – https://pohiseadus.ee/sisu/3496.
- ↑ Riigikohtu lahend. RKTKo 2-13-6457 p 17.
- ↑ Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja, RT I, 15.03.2022, 15, § 127.
- ↑ Trasberg, H. Eesti kahju hüvitamise regulatsiooni vastavus Euroopa Liidu õigusele autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise korral. Justiitsministeerium 2020, lk 6.
- ↑ Trasberg, H. Eesti kahju hüvitamise regulatsiooni vastavus Euroopa Liidu õigusele autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise korral. Justiitsministeerium 2020. lk 8.
- ↑ 8,0 8,1 Jäätma, J., Pilving, I. – Madise, Ü. Jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. väljaanne. Tallinn: Iuridicum 2020, § 25 p 11. – https://pohiseadus.ee/sisu/3496.
- ↑ Riigikohtu lahend. RKTKo 2-14-21710, p 45.