David Marr

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

David Courtnay Marr (19. jaanuar 1945 Woodford, Essex (praegu London) – 17. november 1980 Cambridge (Massachusetts) oli inglise neuroteadlane ja psühholoog.

Psühholoogia, tehisintellekti uuringute ja neuroteaduse tulemusi kasutades töötas ta välja uued nägemisinformatsiooni töötlemise mudelid. Tema tööd oli väga mõjukad arvutuslikus neuroteaduses ja tänu nendele sai see valdkond jälle populaarseks.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Rugby Schoolis. Aastast 1963 õppis ta Cambridge'i Ülikooli Trinity College'is. Ta sai 1966 Couts Trotteri stipendiumi ning samal aastal bakalaureusekraadi matemaatikas. Aastal 1969 esitas ta doktoritöö, milles ta kirjeldas väikeaju talitluse mudelit, mis põhines peamiselt anatoomilistel ja psühholoogilistel andmetel ühest John Ecclesi raamatust. Doktorikraadi sai ta 1972; tema juhendaja oli Giles Brindley.

Edaspidi keskendusid tema teaduslikud huvid nägemisinformatsiooni töötlemisele. Ta töötas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis, kus ta 1977. aastast oli psühholoogia osakonna õppejõud, 1980. aastast tenuuriga täisprofessor. Marr propageeris mõtet, et aju tööpõhimõttest aru saamiseks tuleb mõista, millised probleemid aju ees seisavad ja millised lahendused aju leiab. Ta rõhutas, et üldteoreetiliste debattide asemel tuleb keskenduda konkreetsetele probleemidele.

Marr suri 35-aastaselt leukeemiasse. Tema tulemused on kogutud raamatusse "Vision: A Computational Investigation into the Human Representation and Processing of Visual Iinformation", mis põhiosas valmis 1979. aasta suvel ja avaldati postuumselt 1982. aastal (2010. aastal ilmus MIT Pressilt uusväljaanne). See raamat on arvutusliku neuroteaduse kujunemises ja kiires arengus võtmetähtsusega[1].

Uurimused[muuda | muuda lähteteksti]

Väikeaju, hipokampuse ja neokorteksi teooriad[muuda | muuda lähteteksti]

Marr on tuntud peamiselt nägemist puudutavate töödega, aga oma teadlasetee alguses avaldas ta kolm uuenduslikku artiklit, milles esitas arvutuslikud teooriad väikeaju (1969), neokorteksi (1970) ja hipokampuse (1971) kohta. Kõik need sisaldasid uusi ideid, millel on tänini teoreetiline tähtsus.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Marri auhind on üks mainekamaid auhindu arvutinägemise vallas.

Marri auhinna nime kannab ka auhind, mis antakse Tunnetusteaduse Seltsi aastakonverentsil parimale üliõpilasettekandele.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli abielus Lucia M. Vainaga, kes töötas Bostoni ülikooli biomeditsiinitehnika ja neuroloogia osakonnas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kuigi pole võib-olla tõsi, et see raamat pani arvutusliku neuroteadusena tuntud valdkonnale alguse, on kindlasti tõsi, et ta etendas selle kujunemises ja kiires arengus võtmetähtsusega osa." (Tomaso Poggio. Afterword. – Marr, David (2010). Vision. A Computational Investigation into the Human Representation and Processing of Visual Information, The MIT Press, ISBN 978-0262514620, lk 362.