Daniel Quinn
Daniel Clarence Quinn (11. oktoober 1935 Omaha – 17. veebruar 2018 Houston) oli Ameerika kirjanik ja kultuurikriitik. Tema tuntuimaks teoseks on Ishmael (1991).
Quinni lapsepõlv möödus Nebraskas. Lapsepõlve mõjutas, et isa oli hasartmänguäri teenistuses ja kontaktis allmaailmaga, emal oli obsessiiv-kompulsiivse häire diagnoos.
Quinn nägi endale eneseteostamise teed kunstis ja katolitsismis.
Tudengiikka jõudes sai stipendium ülikooli hariduseks Viinis. Bakalaureuse kraadi kaitses Loyola ülikoolis 1957 inglise keele erialal cum laude.
Ülikooli lõpetamise järel soovis Quinn minna jesuiitide kloostrisse kuid teda ei pühitsetud mungaks ebasobiva tulemuse tõttu psühholoogilises testis.
Pärast ebaõnnestunud mungaelule pühendumise katset asus ta tööle hariduse alases kirjastuses. Sellest tööst tekkis kriitiline suhtumine ametlikku haridussüsteemi.
1975 loobus tööst kirjastuses ja hakkas vabakutseliseks.
Pöördus ära katolikust usust, tal oli kaks luhtunud abielu, kolmanda naisega kujunes hea abielu.
Religioossetes otsingutes jõudis animismi juurde.
"Ishmaeli" sisuks saanud teemaga tegeles ta aastast 1977, esimesi variante erinevate pealkirjade all ei õnnestunud avaldada.
1991 vormistas Quinn raamatu kaheksanda variandi Turner Tomorrow Fellowship Award konkursi tingimustele vastavaks ja saavutas sellega 2500 konkurendi ees võidu. Auhinnasummaks oli pool miljonit USD. Hiljem on ta arendanud Ismaili järjena veel mitu raamatut.
1994. a. kirjutas ta Providence: The Story of a Fifty-Year Vision Quest. See on autobiograafiline raamat, mille keskmeks on "Ishmaeli" loomiseni jõudmise tee.
Eesti keelde on "Ishmaeli" tõlkinud Toomas Trapido.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Daniel Quinn (2003). "Ishmael: mõtte ja meele rännak". Varrak.