Ristlaadimine

Tükikauba ristlaadimine

Ristlaadimine (ingl. k. cross-docking) on lao- ja terminalitöö praktika, mille puhul toimub sisenevate ja väljuvate saadetiste käitlemine lao tööalal ilma saabuva kauba vahepealse hoiustamiseta lao hoiukohtadel. Ristlaadimine kui tavapärastest erinev laotoiming koosneb pakkeüksuste mahalaadimisest, sorteerimisest pakkeüksuste kontrollimisest, uute saadetiste koostamisest ja lähetamisest. Ristlaadimist teevad tavapäraselt rohkem lõpptoodete tootjad, distribuutorid, jaemüüjad ja logistikateenuste osutajad – vedajad, ekspedeerijad, laoteenuste osutajad jne.

Ristlaadimise ajalugu

Ristlaadimise ajalugu ulatub 1930. aastatesse, kui maanteetranspordi ettevõtted alustasid osakoormate käitlemist . Ristlaadimist kasutatakse paljudes valdkondades. Transpordis seisneb ristlaadimine erinevate kaubasaatjate täiskoormast väiksemateks saadetisteks konsolideerimises, et saavutada mastaabisäästuefekt. Hulgikaubanduses tähendab ristlaadimine toodete vastuvõttu paljudelt tarnijatelt, nende saajapõhist sorteerimist ja konsolideerimist jaekaubanduse saadetisteks. Ristlaadimise kasutamine võimaldab üldjuhul töötada väiksemate laovarudega või ilma laovarudeta. Maailma suurim jaekaubanduskett Walmart võttis ristlaadimise oma ladudes kasutusele 1980. aastate lõpus.

Ristlaadimise kirjeldus

Täisaluste ristlaadimine

Ristlaadimist peetakse konventsionaalsetest laotoimingutest keerukamaks. Toiming tuleb viia läbi lühikese aja, enamasti loetud tundide jooksul, kuna lao vastuvõtu- ja väljastusala tuleb suhteliselt kiiresti vabastada. Toiminguga luuakse laos suuremat lisaväärtust, kui konventsionaalse vastuvõtu, hoiustamise ja väljastamisega. Hoiukohtadele paigutamise, hoiustamise ja komplekteerimise vältimine võimaldab vähendada olulisel määral kauba käitlemiskulusid laos, samuti jaotuskulusid tervikuna. Ristlaadimine aitab vähendada tööde mahtu ka vastuvõtvas laos.

Ristlaadimine võib toimuda veopakendite (peamiselt kaubaaluste), rühmapakendite või üksikute toodete müügipakendite tasemel. Kõige lihtsam ja kiirem on viia läbi toimingut, kui käideldavaks ühikuks on kaubaalus. Kuna aluseid kaubaga pole vaja avada, seisneb kogu töö kaubaaluste ümberpaigutamises ühest tööalast või terminali veoringi alast teise. Tavapäraselt ei võta teenusepakkujad kaupu laoarvestusse ja ei tee selle kohta kirjeid laoarvestustarkvarasse. Samas on vajalik, et kogu tegevus kajastuks lihtsustatud kujul lao infosüsteemis.

Oluliselt rohkem nõuab tööd ja aega saabunud kaubaaluste lahtipakendamine ja sorteerimine ning konsolideerimine rühmapakendite tasemel. Rühmapakendite käitlemine toimub kiiremini ja tootlikumalt juhul, kui need on varustatud saatja poolt saajakohaste transpordietikettidega. Sel juhul puudub vajadus tuvastada neid tooteartiklipõhiselt. Veelgi enam nõuab aega ja tööd olukord, kus saabunud saadetise lahtipakendamine ja sorteerimine ning uute pakkeüksuste koostamine viiakse läbi üksikute toodete ja müügipakendite tasemel.

Kõige aeganõudvam ja kulukam on viia läbi ristlaadimist juhul, kui kaup saabub poolhaagisega lahtiselt, tükikaubana. Sel juhul on vaja tooted sorteerida veoühikus tootetunnuse või saajatunnuse alusel ja viia eraldi kaubaalustel lao ristlaadimise alale, kus toimub nende järgnev käitlemine.

Seoses vajadusega teostada kulusäästlikke vedusid tehakse ladudes ja terminalides üha enam ristlaadimist. Paljudes ladudes on saanud sellest igapäevane rutiinne laotoiming. Ristlaadimine suurendab küll veidi kauba käsitsemise kulusid, kuid aitab säästa suurel määral veokulusid.

Ühes terminalipiirkonnas asuvatelt tootjatelt või hulgimüüjatelt võetakse veoühikule  segaalus, kus on saadetisi kõigile sihtterminali piirkonnas asuvatele klientidele. Vastuvõtuterminalis laaditakse kaup vastuvõtualale ja sorteeritakse eraldi kliendisaadetisteks. Sama tehakse teiste saatjate segaalustega, mis olid laaditud samale või muule veoühikule lähteterminali piirkonnas. Sorteeritud saadetistest koostatakse uued, nüüd juba saajapõhised saadetised, mis pakendatakse ning sildistatakse transpordietikettidega. Uutesse saadetistesse konsolideeritakse kõigi tootjate kaubad, mis toimetatakse saajatele ühe veovahendiga, milleks on enamasti jaotusveoauto. Sel viisil on võimalik vähendada vedude arvu ja säästa veokulusid, vahel ka kordades.

Ristlaadimine nõuab üldjuhul sisenevate ja väljuvate saadetiste liikumise täpset planeerimist ja sünkroniseerimist. Eelplaneeritud ristlaadimine vajab sisenevate ja väljuvate saadetiste laadimisaegade planeerimist. Vastasel juhul võivad saabunud kaubad jääda vastuvõtualale liiga kauaks, või pole võimalik tööd teostada normaalses, harjumuspärases tempos. Lisaks on vaja arvestada lao vabade laadimislüüsidega, personali ja laotehnikaga.

Võimalusel tuleks planeerida ristlaadimise läbiviimine laos väljaspool lao tippkoormuse aega. Informatsioon nii saabumise kui väljumise kohta saabub eelnevalt tavaliselt elektroonsel kujul. Seda on vaja kasutada proaktiivselt ristlaadimise etteplaneerimiseks.

Ristlaadimise läbiviimisel on vaja arvestada järgmiste aspektidega:

• Saatjad peavad saatma saadetised lattu kindlaksmääratud ajagraafiku alusel, suhteliselt kitsas tarneaknas.
• Kõik saadetised peaksid olema sorteerimistöö alustamiseks jõudnud lattu.
• Pakkeüksuste sorteerimine ja konsolideerimine saaja tunnuse alusel peab toimuma lühikese aja jooksul.
• Tooteartiklipõhist saadetise vastuvõtukontrolli üldjuhul ei tehta.
• Väljuvad saadetised on vaja kiiresti pakendada, vajadusel kaaluda ja mõõta ruumala, varustada transpordietikettidega ning paigutada väljastamisalale.

Selleks et ristlaadimine oleks efektiivselt teostatav, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• ostjatelt saabub eelnev informatsioon ostetavatest kaubakogustest;
• töökoormuse ühtlustamiseks ajastatakse saadetiste kohalevedu;
• saabunud pakkeüksused/tarnepartiid registreeritakse kohe vastuvõtualal;
• saabuvad pakkeüksused peavad olema korralikult markeeritud;
• edasisaatmise dokumendid peavad olema töö alustamiseks korralikult ette valmistatud;
• pakkeüksused sorteeritakse tarneaadresside järgi;
• pakkeüksused sorteeritakse veoringide põhiselt;
• saadetised toimetatakse lähteterminalist sihtterminali lühikese ajavahemiku jooksul;
• saadetised toimetatakse sihtterminalist klientidele lühikese ajavahemiku jooksul;
• lao vastuvõtu- ja väljastusalal on jäetud ristlaadimise toiminguteks piisavalt vaba põrandapinda.