Connersi skaala

Connersi skaala (Conners Scale) on psühholoog Keith C. Connersi 1969. aastal välja töötatud küsimustik, mis algselt oli mõeldud arstidele minimaalse aju düsfunktsioonihäirega laste ja noorukite käitumise psühholoogiliseks hindamiseks ja manustatud psühhotroopsete ravimite efektiivsuse hindamiseks.

Arvatakse, et Conners töötas skaala välja just selliste kliiniliste ravimiuuringute käigus, kus lastele manustati metüülfenidaati (Ritalin) ja sooviti hinnata muutusi nende käitumises.

Algul sai Connersi skaalat kasutada tasuta, kuid 1980. aastal omandas õigused Multi-Health Systems (MHS).^[1]

Connersi käitumise hindamise vahendid[muuda | muuda lähteteksti]

Connersi skaala on muutustega haiguste klassifikatsioonides kaasa läinud, selle parandatud ja täiendatud versioone kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) hindamisvahendina, nii näiteks sisaldab Conners 3™ võimalust hinnata käitumist "Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders" (DSM-5) ADHD sümptomite skaalal.

Käibel on mitmeid laste ja noorukite emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide hindamisskaalade täiustatud versioone:

Conners’ Rating Scales (CRS-R) – sisaldab vanema, õpetaja ja enesekohast versiooni;
Conners’ Teacher Rating Scale (CTRS-R) – õpetaja vorm;
Conner’s Adult ADHD Rating Scale-Short (CAARS-S:S) – täiskasvanute vorm;
Conners 3™ – sisaldab nii tarkvarapaketti kui ka paberil ja pliiatsiga täidetavaid vorme, vanem (Conners 3–P), õpetaja (Conners 3–T) ja enesekohane (Conners 3–SR), lisaks Conners 3 ADHD Index (Conners 3AI™) ja Conners 3 Global Index (Conners 3GI™), hindamisaruandeid^[2] jpm.^[3]