Chagose saared

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Chagose saared (India ookean)
Chagose saared
Asukoht India ookeanis

Chagose saared on saarestik India ookeani keskosas, mis koosneb 7 atollist ja kuhu kuulub üle 60 saare. Saarestik asub 500 km Maldiividest lõuna pool, Tansaaniast ja Indoneesiast peaaegu samal kaugusel.

Chagose saared on Briti India ookeani ala osa, mida taotleb endale Mauritius. Püsielanikke saartel ei ole, need asustati ümber 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses. Saartel elab umbes 3000 Briti ja USA sõjaväelast ning abitöölist. 1965. aastal eraldas Ühendkuningriik Chagose saared Mauritiusest ja moodustas Briti India ookeani ala. 1968. aastal Mauritius iseseisvus, kuid Suurbritannia ei andnud võimu üle Chagose saartel. 1968–1973 sundasustati kõik saarte elanikud Suurbritanniasse ja Mauritiusele.

Rahvusvaheline Kohus avaldas 2019. aastal mittesiduva arvamuse, et Suurbritannia peab lõpetama oma valitsemise nii kiiresti kui võimalik.[1] ÜRO Peaassamblee tervitas (häältega 116 poolt, 6 vastu) seda arvamust ning kutsus üles Mauritiusele kuuluvaid Chagose saari kuue kuu jooksul dekoloniseerima.[2] Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus otsustas 2021. aastal, et Suurbritannial ei ole õigust Chagose saartele.[3]

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Saarestiku pindala on 63,2 km2, nendest Diego Garcia saare pindala on 27,2 km2. Kokku on akvatooriumi pindala üle 15 000 km2, see on üks maailma suurimatest atollisaarestikest.

Saarestik koosneb 7 osast:

  1. Diego Garcia (lisaks peasaarele ka 3 saarekest)
  2. Egmonti saared (7 saart)
  3. Peros Banhos (27 saart)
  4. Salomoni saared (11 saart)
  5. Suur Chagose madal (7 saart)
  6. Blenheimi riff (3 saart)
  7. Speakersi madal (1 saar)

Kliima on troopiline mereline, palav ja niiske. Õhutemperatuurid on 26,2–28,3 °C, aasta keskmine sademete hulk on umbes 2600 mm (105 mm augustis kuni 350 mm jaanuaris).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]