Carpentaria laht

Allikas: Vikipeedia
Carpentaria lahe asendikaart

Carpentaria laht on laht Austraalia põhjarannikul Arafura meres.

Laht piirneb idas Cape Yorki poolsaarega ja läänes Arnhemi maaga. Tema põhjapiiriks nimetatakse tavaliselt joont, mis ühendab Cape Yorki poolsaare põhjapoolseimat tippu Slade Pointi ja Arnhemi maa idapoolseimat tippu Anhemi neeme. Suudmes on laht 590 km lai, lõuna pool, 15. lõunalaiusel, 675 km. Põhja–lõunasuunas on lahe ulatus 700 km. Lahe pindala on umbes 300 000 km².

Laht asub mandrilaval ja on seetõttu suhteliselt madal: selle sügavus on üldiselt 55–66 meetrit ega ületa 82 meetrit.

Lahes on vähe saari. Lahe lääneservas asub suurim saar Groote Eylandt, lõunas on Wellesley saared, millest suurim on Mornington, ja edelas on Sir Edward Pellew'i saared, millest suurim on Vanderlin. [1]

Lahe kaldad on kõikjal madalad.

Lahte suubuvad jõed on peaaegu kõik ajutised. Suurimad jõed on idarannikul suubuv Mitchell, lõunatippu suubuv Flinders ja läänetippu suubuv Roper. [1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Geoloogilises mõttes on Carpentaria laht noor. Veel viimasel jääajal oli see täiesti kuiv ning moodustas maasilla, mille kaudu said inimesed jalgsi minna Uus-Guineale ja teistessegi kohtadesse, mis tänapäeval on saared.

Esimene teadaolev eurooplane, kes Carpentaria lahte saabus, oli hollandlane Willem Janszoon 1606. Tema kaasmaalane Jan Carstenszoon külastas lahte 1623 ja nimetas selle Pieter de Carpentieri järgi, kes sel ajal oli Hollandi Ida-India kindralkuberner. Abel Tasman külastas lahte 1644.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 148-149