C-klassi dirižaabel
See artikkel räägib USA mereväe õhulaevaklassist. Kuningliku mereväe õhulaevaklassi kohta vaata artiklit Coastal-klassi dirižaabel.
 | |
| Tüüp | Patrulldirižaabel |
|---|---|
| Tootja |
Goodyear Aerospace Goodrich Corporation |
| Riik |
 Ameerika Ühendriigid |
| Esmalend | 30. september 1918 |
| Võeti kasutusest | 1922 |
| Põhikasutaja | Ameerika Ühendriikide merevägi |
| Toodanguarv | 10 |
| Meeskond | 4 |
| Pikkus | 59,76 m |
| Tiivaulatus | 12,8 m |
| Maksimaalne stardimass | 1837 kg |
| Mootor | 2 × Hispano-Suiza (mõlemad 150 hj (112 kW)) |
| Tippkiirus | 97 km/h |
| Reisikiirus | 64 km/h |
| Lennulagi | 2620 m |
| Lennukaugus | 2320 km |
| Relvastus |
1 Lewise kuulipilduja 4 122-kg pommi |
C-klassi dirižaabel (inglise keeles C-class blimp) oli Ameerika Ühendriikide patrulldirižaabel, mis arendati USA mereväe poolt välja pärast esimest maailmasõda. See oli eelnevast B-klassi dirižaablist tubli edasiminek, B-klass oli väljaõppeks hea, kuid praktikas patrulltööks sobimatu. C-klassi dirižaablid olid suuremad ning neil oli kaks mootorit, mis tagas parema vastupidavuse. Tootmine toimus ettevõtetes Goodyear ja Goodrich ning kokpitid valmisid Curtiss Aeroplane and Motor Company tütarettevõttes Burgess Company. Merevägi tellis alguses 30 C-klassi õhulaeva, kuid tellimus vähendati 10 laeva ehitamiseks, kuna novembris 1918 sõda lõppes.[1] Kõik kümme valmisid 1918. aasta lõpuks ning teenisid 1918–1922 kõikides mereväe õhulaevabaasides. Aastal 1921 sai laevast C-7 maailma esimene heeliumiga täidetud dirižaabel.[2] Aastal 1922 eemaldas merevägi kaks viimast C-klassi laeva, C-7 ja C-9, teenistusest.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Althoff, William F, SkyShips, New York: Orion Books, 1990, ISBN 0-517-56904-3, p. 6.
- ↑ Clark, Basil, The History of Airships, New York: St Martin's Press, 1961, Library of Congress 64-12336, p. 147.