Britpop

Britpop tekkis Briti muusikamaastikul 1990. aastatel produtseerides kergemat lüürikat ja kaasakiskuvamat alternatiivrokki vastukaaluks USA muusikale, eelkõige grungele. Palju pöörati tähelepanu n-ö britilikkusele.

Britpop'i eeskujuks oli briti popiklassika: 1960. aastate kitarrimuusika (The Beatles, The Kinks, The Who), 1970. aastate glämmrokk (T-Rex), 1970. aastate lõpu – 1980. aastate alguse postpunk (Joy Division, The Smiths, The Jam) ja uusromantikud (Duran Duran). Britpop'i vahetuteks eelkäijateks olid nn Madchesteri ansamblid The Stone Roses, Happy Mondays ja Inspiral Carpets. Mitmekesistel eeskujudel põhinev britpop-muusika oli paljuski retro ning britpop polnud muusikaliselt kuigi ühtne, selle sildi alla koondati bände diskomõjulisest Pulpist rokkiva Supergrassini.

Britpop'i kuulsaimad esindajad olid irooniline The Kinksi laadis popansambel Blur ja eelkõige The Beatlesit endale eeskujuks seadnud rokkansambel Oasis, kes võistlesid 1990. aastate keskpaigas parima britpop-bändi loorberite pärast.

Võitlus kandis nime "The Britpop Battle" ja kujutas endast seda, et mõlemad bändid võistlesid 1995. aastal esikohasingli pärast. Blur oli võistlustules singliga "Country House" ning Oasis singliga "Roll With It". Blur suutis müüa 274 000 eksemplari, Oasis aga kõigest 216 000. Võitjaks osutus Blur. Mõned on arvamusel, et lõppkokkuvõttes jäi peale Oasis, kelle „(What's the Story) Morning Glory?“ (1995) on tuntuim britpop-album ja kõigi aegade müüdumaid briti albumeid üldse. Ainsa britpop-artistina saavutas Oasis laiemat edu ka USAs.

Teised olulisemad britpop'i ansamblid on Pulp, Suede, The Verve, Elastica, Lush ja The Boo Radleys. Britpop'i ajastu lõppes koos 1990ndatega, hilisema muusika kohta seda terminit eriti ei kasutata.