Mine sisu juurde

Berkemeyer

Allikas: Vikipeedia
Karel Slabbaert. Vaikelu tubakaga. 1641
Berkemeyer Anna Roemers Visscheri graveeritud kirjaga "Vincens tui" 'Võida end'. 1646

Berkemeyer ehk Berkemeier[1] oli eriti 16. ja 17. sajandil Põhja-Euroopas levinud joogiklaasi tüüp[2], nupp-peekrite hulka kuuluv röömeri eelkäija.

Varaseimad Berkemeier'id esinevad leiumaterjalis alates 15. sajandi teisest poolest. Klaasitüüp püsis väikeste edasiarendustega tootmises ligi 150 aastat ning need olid eriti populaarsed Saksamaal ja Madalmaades[3].

Erinevalt varasemast klaaspeekrist Krautstrunk (kapsajuurikakujuline peeker) on berkemeyer'il nupud ainult alumises, õõnsa jalana kujundatud osas[4][3]. Erinevalt hilisemast röömerist pole klaasiosa kõhukas, vaid laieneb kõrgemal ühtlase koonuse kujuliselt – ainult röömerile ülemineku vormides võib klaasi kuju olla pisut kumerduv[5]. Jala välisserv võib olla kujundatud sopilisena.

Enamasti tehti berkemeyer'eid rohekast metsaklaasist, kuid säilinud on ka läbipaistmatust klaasist peekreid. Välistatud polnud muud materjalid – 17. sajandi algusest pärineb vähemalt üks hõbedast ja kullatud berkemeyer'i kujuline peeker, mis tehti Rheinhesseni aadlikule Philipp von Partenheimile.[6]

Eesti materjalis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti materjalis dateeritud varasemad Berkemeyer'id jäävad 16. sajandi esimesse poolde. Üks Küütri tänava jäätmekastist pärit tükk oli võimalik muu materjali alusel dateerida – sealse lampkasti leiuaines pärines valdavalt pärit 16. sajandi I poolest. See on tunnistuseks, et näiteks Tartus on neid koonusjaid ning nupulisi anumaid juba 16. sajandi alguses käibel olnud.