Beeri seadus

Allikas: Vikipeedia

Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus ja Beeri-Lamberti seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis seob omavahel valguse neeldumise lahuses ja lahuse omadused.

Seadus väljendub valemis.

A=log10(I0/I) = ε*c*L

Selles valemis on A neelduvus, I0 esialgne valguse intensiivsus antud lainepikkusel, I proovi läbinud valguse intensiivsus, L optiline teepikkus ja c neelava aine kontsentratsioon. Igale ainele ja lainepikkusele on omane konstant ε(kasutatakse ka tähistust a), mida kutsutakse molaarseks neeldumisteguriks või ekstinktsioonikoefitsiendiks. See konstant on molekulile omane fundamentaalne omadus antud solvendis kindlal temperatuuril ja rõhul. Ühikuteks on 1/M*cm või AU/M*cm.

Neelduvust ja ekstinktsioonikoefitsienti defineeritakse mõningatel juhtudel naturaallogaritmiga kümnendlogaritmi asemel.

Lambert-Beeri seadus on kasulik paljude ühendite karakteriseerimisel, aga samas ei ole universaalselt rakendatav kõikide ainete jaoks. Palju keerulisem kontsentratsiooni ja neeldumisteguri vaheline sõltuvus võib esineda näiteks väga suurte, keeruliste orgaaniliste molekulide (ksülenool oranž, toluüleen punane jt.) korral.