Barüonasümmeetria
Barüonasümmeetria, ka aine-antiaine asümmeetria, ka Universumi barüonasümmeetria, (inglise keeles baryon asymmetry, matter-antimatter asymmetry) on tasakaalustamatus (disbalanss) barüonaine ja antibarüonilise aine vahel vaadeldavas universumis.
Ei osakestefüüsika standardmudel ega üldrelatiivsusteooria anna ammendavat selgust, miks valitseb disbalanss.
1967. aastal ilmunud artiklis[1] sõnastas Andrei Sahharov barüonasümmeetria olemasolu jaoks vajalikud tingimused:
- asümmeetria maailma ja antimaailma vahel, väljendatuna teaduslikus keeles kui C- ja CP-sümmeetria rikkumine (vt CP-invariantsuse rikkumine);
- barüonlaengu säilitamise seaduse rikkumine;
- termodünaamilise tasakaalu rikkumine universumi arengu varajastes etappides.
On olemas mitu hüpoteesi, mis selgitavad barüogeneesi põhjustanud aine ja antiaine tasakaalustamatust. Sellegipoolest ei ole seni üldtunnustatud teooriat selle nähtuse seletamiseks. Nagu märgiti ühes 2012. aastal ilmunud uurimuses, "jääb aine päritolu endiselt üheks suuremaks saladuseks füüsikas"[2].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ А. Д. Сахаров. Нарушение СР-инвариантности, С-асимметрия и барионная асимметрия вселенной. — Академия Наук СССР, 1967. — ISBN ЖЭТФ. Письма в редакцию. 1967. Т. 5, вып. 1. С. 32-35
- ↑ Canetti, L.; Drewes, M.; Shaposhnikov, M. (2012). "Matter and Antimatter in the Universe". New J. Phys. 14: 095012. arXiv:1204.4186. Bibcode:2012NJPh...14i5012C. doi:10.1088/1367-2630/14/9/095012