Banduura

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Banduuramängija Hryhory Bazhul

Banduura (ukraina keeles банду́ра) on näppekeelpill, ukraina rahvapill.

See ühendab tsitri ja lauto omadusi. Algselt oli pillil 6-12 keelt. 18. sajandiks oli pill arenenud kujule, kus pilli kaelale (astmetraatidega või ilma) olid pingutatud neli kuni kuus keelt ja kõlakasti kohale kuni 16 diatooniliselt häälestatud keelt. 20. sajandil suurendati keelte arvu 31-ni ja nö kontsertinstrumentidel isegi 68-ni.

Kõige varasem teade, mis banduurat mainib, pärineb 1441. aastast, kui Poola kuninga õukonnas olevat olnud ukraina päritolu banduuramängija nimega Taraszko. Kesk- ja varauusaegsetes Poola dokumentides on mainitud teisigi ukraina päritolu banduuramängijaid (näiteks kuningas Zygmunt I õukonnas). Ukraina keelde arvatakse nimetus 'bandura' olevat tulnud läbi poola keele kas ladina keelest või kreeka keelest (pandora või pandura). Mõned uurijad arvavad selle tulevat otse kreeka keelest. Kuni 1940. aastateni nimetati seda pilli ka kobzaks. Seda nimetust kasutati Poola kroonikas juba 1313. aastal.

Tänapäeva Ukraina territooriumil on teada lautosarnaseid pille juba 591. aastast, kui kroonikad mainivad rändavaid sõdalasi, kellel olid kaasas kithara-ks nimetatavad pillid. Kiievi Püha Sofia katedraali 11. sajandist pärinevatel freskodel kujutatakse lautosarnaseid pille. Arvatakse, et sel ajal nimetati taolisi pille üldise slaavi keelpilli nimetusega husli. Sellised pillid olid keskajal levinud Ida-Euroopa õukondades, kuni nende populaarsus vähenes Lääne-Euroopa pillide ja stiilide tulekuga, kuid nad jäid endiselt kasutusse ukraina kasakatel. Nad arendasid pilli märgatavalt edasi, et see sobiks nende laulurepertuaari saatmiseks. Hiljem mängisid seda peamiselt pimedad rändmuusikud.

Tsitri ja lauto omadusi ühendava pilli leiutamine omistatatakse mõnikord Francesco Landinile.