Büllingen

Allikas: Vikipeedia
Büllingeni valla vapp, millel on kujutatud Trieri risti, Viandeni palki ja Luksemburgi lõvi
Linnakese piirisilt Morshecki tänaval (november 2014)

Büllingen (prantsuse Bullange) on väikelinn ja idapoolseim vald Belgias valdavalt prantsuskeelse Valloonia saksakeelses idaosas Liège'i provintsi (saksa Lüttich, flaami Luik) Verviers' ringkonnas. Linn paikneb Ardennide mäestikus, Hohes Venni künkaahelikust umbes 15 km kagus ja Belgia-Saksamaa piirist 10 km läänes An der Worki (prantsuse Warche) oja kaldal.

Büllingeni valda kuulub koos väikelinna endaga 27 asulat. 1. jaanuari seisuga 2014 elas linnakeses 1211 elanikku ja vallas 5532 elanikku (1.I 2013).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Morsheki ja Am Marktplatzi tänavate ristmik, november 2014, vaade kirdesse

Keskmisest kiviajast (9000 eKr – 4000 eKr) pärinevad esimesed asustusjäljed.[1]

Alates 58 eKr kuulus ala Rooma riigi võimu alla. Piirkonnast ehitati läbi Reimsi–Kölni maantee.

Frangi riigi ajal (450600) kinnistusid praegusajani säilinud külade/valduste nimed. Tollest ajast pärinevad piirkonnas -ler, -heim ja -ingen lõpuga nimed.

648 asutati Malmedy abtkond, mille alla kuulus ka Büllingeni ala.

Linnakese raekoda Hauptstrasse (Peatänav) ääres. Esiplaanil loodekülg

8. sajandil kujunes An der Worki jõe alamjooksule välja germaani ja romaani keelealade piir. Piki vana roomlaste maanteed tekkisid frankide kuninglikud mõisad: Thommen, Neundorf, Amel, Büllingen. Manderfeld jäi veidi kõrvale.

789 või 790 aastast on teada paiga ürikuline esmamainimine. Echternachi abtkonna kinkeaktis on see kirjas kui "villa Bollingen".

940. aastal Saksa-Rooma keisri Otto I välja antud ürikus on küla mainitud kui Bullinga.

962. aastast kuulus Büllingen nn. "Saksa rahva Püha Rooma liidu" üksteisega lõdvalt seotud maade hulka. Pikkamööda tekkisid väikesed kohalikud feodaalvaldused. Büllingeni maade pärast võitlesid üksteisega Luksemburgi hertsogid, Trieri kuurvürstid ja Schleideni maahärrad.

St. Eligiuse kirik linnakese keskel pärineb 1130. aastatest. Vaade lõunast

1200. aasta paiku lülitati Büllingen Luksemburgi Hertsogiriigi koosseisu.

11301131 on Büllingeni kiriku esmamainimine.

13481350 laastas katk ka siinseid maid. Mõningad külad, nagu näiteks Büllingeni ja Honsfeldi vahel asunud Göttgerath surid välja.

Rist – mälestusmärk Jeesus Kristuse auks Morshecki tänava äärses surnuaias

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskaegne St. Eligiuse kirik.
  • Büllingeni linna lääneservas vastu Bütgenbachi valla ja linnakese piiri asub maantee ringristmik, mille saarele on püstitatud mälestusobelis II MS langenud ameerika sõduritele. Piirkond oli Hitleri – Saksamaa korraldatud nn Ardennide ofensiivi üks põhilahingutandreid.
Mälestusmärk raekoja ees Ardennide valgele mäekivile, ja ühtlasi on samanimeline (Weisse Stein) ka Belgia kõrguselt II mäetipp

Viited[muuda | muuda lähteteksti]