Avalik tee
Avalik tee ehk avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud tee.[1]
Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõue[muuda | muuda lähteteksti]
Kinnistul võib puududa juurdepääs avalikule teele. Sellisel juhul on omanikul õigus nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja.[2] Eelduslikult saab omanik nõuda juurdepääsu jalgsi liikumiseks. Õigus kasutada juurdepääsuteed ka sõidukiga sõltub sellest, kas kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks on sõidukiga ligipääs vajalik.[3] Nõue annab õiguse rajada naaberkinnistule juurdepääsutee.
Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.[2] Sellise olukorraga on tegu siis, kui kinnisasja omanik on senise tee üles kündnud või sellele midagi ehitanud.[4]
Lisaks on omanikul õigus nõuda ka juurdepääsu kinnisasja eraldi seisvale osale, milleks võib olla nii sama kinnistu koosseisu kuuluv katastriüksus kui ka isiku teine kinnisasi.[5]
Juurdepääsu võivad kasutada nii ligipääsuta kinnisasja omanik kui ka teised isikud, kellel on omaniku luba.[6]
Nõude eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Tee rajamise võimalikkus[muuda | muuda lähteteksti]
Tee rajamine naaberkinnistule peab olema maakorralduslikult võimalik. Juurdepääsutee rajamiseks ei pea tegema detailplaneeringut. Kui detailplaneering määrab tee asukoha, ei pea tingimata juurdepääsu sinna ehitama. Detailplaneeringus ette nähtud asukoht võib anda suunise, kuhu on tee rajamine maakorralduslikult sobivaim.[7]
Nõudja huvi ülekaalukus[muuda | muuda lähteteksti]
Juurdepääsu taotleva isiku huvi peab ületama koormatava kinnisasja ehk teealuse kinnistu omaniku huvi. Tee asukoha määramiseks tuleb kaaluda poolte huve[8]. Kohtupraktikas on huvide kaalumisel hinnatud järgmiseid kriteeriume:
- määratava juurdepääsutee mõõtmed;
- juurdepääsutee sõidukitega kasutamise mõju hoovis liikuvate inimeste privaatsusele ja turvalisusele;
- koormatud kinnisasja omanike õigus kaitsta oma vara ja territooriumi;
- juurdepääsutee kasutusviis;
- juurdepääsutee rajamise kulukus.[9]
Poolte huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga. Kui on välja kujunenud tava, siis peab juurdepääsu asukoha muutmiseks olema mõjuv põhjus.[8] Poolte huvide kaalumisel pole oluline, mitut kinnistut juurdepääs läbib. Kinnistu suurus, elamute paiknemine ja tee asukoht võivad muuta juurdepääsu üle mitme kinnisasja nende omanikele vähem koormavaks, kui oleks tee rajamine üle ühe kinnisasja selle omanikule.[10]
Lisaks tuleb huvide kaalumisel arvestada, kas juurdepääsu oleks võimalik saada üle kolmanda isiku kinnistu. Kui see juurdepääsu asukoht on pooltele vähem koormav, tuleb tee rajada sinna.[11]
Juurdepääsu puudumine[muuda | muuda lähteteksti]
Juurdepääs puudub siis, kui kinnistu ei puutu üheski osas kokku avalikult kasutatava teega.[12] Asjaolu, et kinnistule on ligipääs avalikult kasutatavalt teelt, pole nõude rahuldamata jätmise põhjendamiseks piisav.[13]
Juurdepääsu kasutamise tasu[muuda | muuda lähteteksti]
Juurdepääsu kasutamise tasu saavad pooled ise määrata. Kui selles kokkuleppele ei jõuta, määrab selle kohus. Tasu suurus peab hüvitama omandikitsendusest tuleneva kahju (nt saamata jäänud tulu, kinnisasja väärtuse vähenemine, kinnisasja mõne osa kasutuseelise kaotamine).[14] Peale selle sisaldab tasu hüvitist juurdepääsutee korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Tasu tuleb maksta perioodilise rahasummana aasta lõpus järgmise aasta eest ette.[15]
| Juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) x diskontomäär[16] |
Hüvitise suurust mõjutab ka väljakujunenud tava – kui tee on ajalooliselt kulgenud üle koormatud kinnisasja, annab see aluse hüvitise vähendamiseks.[17]
Juurdepääsutee asukoha muutmine[muuda | muuda lähteteksti]
Juurdepääsutee asukoha muutmiseks peavad pooled esitama argumente, miks huvi olemasoleva juurdepääsutee säilitamiseks on kaalukam kui juurdepääsutee asukohta muutmist nõudva isiku huvi. Teisisõnu on oluline taas huvide kaalumine – kehtivad samad argumendid mis juurdepääsutee esialgse asukoha määramise puhul.[18]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ehitusseadustik § 92 – Riigi Teataja, RT I, 09.08.2022, 13.
- ↑ 2,0 2,1 Asjaõigusseadus § 156 – Riigi Teataja, RT I, 08.12.2021, 3.
- ↑ RKTKo 3-2-1-33-04 p 18.
- ↑ RKTKo 3-2-1-42-10 p 29.
- ↑ M. Aavik (november 2014). "Juurdepääs avalikult kasutatavale teele - Riigikohtu praktika analüüs" (PDF). Riigikohus. Tartu. Lk 3. Vaadatud 17.10.2022.
- ↑ RKTKo 3-2-1-85-05 p 21.
- ↑ V. Murumets. AÕS § 156. – P. Varul, I. Kull (koost). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 603, komm 3.1.4.
- ↑ 8,0 8,1 M. Aavik (november 2014). "Juurdepääs avalikult kasutatavale teele - Riigikohtu praktika analüüs" (PDF). Riigikohus. Tartu. Lk 5. Vaadatud 17.10.2022.
- ↑ RKTKm 2-17-12857/119 p 17.1.
- ↑ V. Murumets. AÕS § 156. – P. Varul, I. Kull (koost). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 603, komm 3.1.5.
- ↑ RKTKo 3-2-1-33-04 p 18.
- ↑ V. Murumets. AÕS § 156. – P. Varul, I. Kull (koost). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 603, komm 3.1.3.
- ↑ RKTKo 3-2-1-45-04 p 14.
- ↑ RKTKm 2-19-20416/41 p 15.5.
- ↑ RKTKm 2-19-20416/41 p 15.2.
- ↑ Diskontomäär = seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud intressimäär. RKTKm 2-19-20416/41 p 15.5.
- ↑ RKTKo 3-2-1-85-05 p 24.
- ↑ RKTKm 2-19-20416/41 p 15.3.