Automaatne sõltuv seire

Automaatne sõltuv seire (ADS-B ja ADS-C) on järelevalvesüsteem lennuliikluse ohutuse tagamiseks õhuruumis, kus selle süsteemi vastuvõtu/edastamise seadmega varustatud lennuliikluses osalejad edastavad automaatselt andmesidelingi kaudu oma lennuparameetrid: asukoht, kõrgus, kiirus, lennuki tüüp, reisi number ja muud lennujuhtidele vajalikud andmed. Automaatne sõltuv seire jaguneb kaheks: ADS-B ja ADS-C.^[1]

ADS-B[muuda | muuda lähteteksti]

ADS-B (inglise keeles automatic dependent surveillance-broadcast) on seiresüsteem, kus erinevalt praegusest järelevalveseadmetest kasutatakse asukoha määramiseks transponderite „vastuseid”, liigub informatsioon automaatselt andmelinkide kaudu ise üks kord sekundis. See võimaldab lennujuhtidel näha ADS-B-seadmega varustatud liiklejate geograafilist asukohta, kõrgust ja kiirust õhus, samuti lennumarsruuti ning muud vajalikku teavet.^[2]

Tavaliselt määratakse asukoht GPS vastuvõtja abil. Kõrgus määratakse tavaliselt sama baromeetrilise anduri abil, mida kasutatakse sekundaarradari puhul. Kasutusel on ka integreeritud GPS ja inertsiaalsüsteemid.^[2] ADS-B süsteemi maapealsed seadmed on varustatud lennuliikluse informatsiooni levialas vastuvõtuks mittepöörleva antenniga. Saadud andmed edastatakse kohe lennujuhi ekraanile kust lennujuht saab vastusena edastada liiklejate parda-arvutisse meteo-olukorra ning muid andmeid.^[3]

ADS-B süsteemil on tulevikus tähtis koht, kuid selle laialdane kasutuselevõtt on plaanitud alles aastatesse 2020.–2025. Peamiseks põhjuseks, miks ADS-B pole veel nii levinud, on lennukile paigaldatav kallis ADS seade. Kõik lennuliikluses osalejad tuleks varustada ADS-B saatja/vastuvõtjaga, kuid see on pikaajaline protsess. Samas on ADS-B maapealne vastuvõtja väike ega tarbi palju elektrit. Olemasoleva siderajatise korral on võimalik ADS vastuvõtja üles seada ühe nädalaga.^[2]

ADS-B võrdlus[muuda | muuda lähteteksti]

ADS-B eelised ^[2]:

Süsteemi lihtne maapealne vastuvõtja
Saab jagada eri FIR-ide (lennuinfopiirkond) vahel
Maapealse vastuvõtja madal hind
Andmete kiire värskendussagedus
Peaaegu täiuslik ekraani resolutsioon
Väga täpne
Täpsus ei sõltu vastuvõtjate kaugusest
Mobiilne süsteem hädajuhtumite korral

ADS-B puudused:

Tugineb ainult lennukite avioonikale
Maapealne aparatuuri antennid ei tohi olla majade/puude läheduses
Võib olla ebatäpne olenevalt GPS vastuvõtja asukohast, kuid tulevikus paraneb see tänu uutele satelliitidele

ADS-C[muuda | muuda lähteteksti]

ADS-C (inglise keeles automatic dependent surveillance-contract) on lepinguline automaatne sõltuv seire. Samamoodi nagu ADS-B, kasutatakse ADS-C pardal olevat avioonikat, kiiruse ja kõrguse määramiseks. Samuti võimaldab see täiendavalt edastada marsruudijärgmise ja selle järgneva vahepunkti ning ilmaga seotud parameetreid teatud lennujuhtimisüksustele. ADS-C asukoha teade saadetakse satelliidi või VDL-i (VHF Digital Link) kaudu^[4]. ADS-C-d kasutatakse tavaliselt ookeani kohal ja kaugemates piirkondades, kus pole radarit. Seetõttu sobib ADS-C peamiselt pikamaalendudele^[2].

Andmelingi teenust pakuvad eri teenusepakkujad, nt Eurocontrol, ARINC ja SITA. Kohateade edastatakse umbes iga 10–15 minuti tagant. Iga edastatud sõnum maksab lennufirmale rahaliselt, mistõttu püütakse ADS-C-d võimalikult vähe kasutada. Lennuki avioonika valib VHF-i (ingl Very High Frequency) ühenduse, kui seda tüüpi sagedus on levialas. See vähendab kulusid ja parandab jõudlust. Satelliitside andmesidet kasutatakse siis, kui lennatakse ookeani kohal^[2].

ADS-C võrdlus[muuda | muuda lähteteksti]

ADS-C eelised ^[2]:

Võimaldab seiret ookeani kohal või kohtades, kus pole radarit (v.a polaaralad)
Toetab suurt hulka IT turvarakendusi
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja jaoks väikesed kulud
Väikesed ülalpidamiskulud

ADS-C eelised ^[2]:

Kõrge hind ühe teate kohta
Väike teadete edastuse arv
Pole võimalik pakkuda radariteenust
Kallis avioonika
Pikk latentsusaeg
Suhteliselt madal sõnumite edastamise kindlus

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Riigi Teataja (12. juuli 2007). "Lennureeglid". Vaadatud 13.04.2020.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 INTERNATIONAL CIVIL AVIATION ORGANIZATION ASIA AND PACIFIC (september 2007). "Guidance Material on Comparison of Surveillance Technologies (GMST)" (PDF) (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ SESAR (15. mai 2018). "ADS-B and other means of surveillance implementation status" (PDF) (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ SkyBrary (11. detsember 2013). "Automatic Dependent Surveillance-Contract (ADS-C)" (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1] Riigi Teataja (12. juuli 2007). "Lennureeglid". Vaadatud 13.04.2020.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 INTERNATIONAL CIVIL AVIATION ORGANIZATION ASIA AND PACIFIC (september 2007). "Guidance Material on Comparison of Surveillance Technologies (GMST)" (PDF) (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[3] SESAR (15. mai 2018). "ADS-B and other means of surveillance implementation status" (PDF) (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[4] SkyBrary (11. detsember 2013). "Automatic Dependent Surveillance-Contract (ADS-C)" (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]

[3]

[4]