Automaatne sõltuv seire

Allikas: Vikipeedia

Automaatne sõltuv seire (ADS-B ja ADS-C) on järelevalvesüsteem lennuliikluse ohutuse tagamiseks õhuruumis, kus selle süsteemi vastuvõtu/edastamise seadmega varustatud lennuliikluses osalejad edastavad automaatselt andmesidelingi kaudu oma lennuparameetrid: asukoht, kõrgus, kiirus, lennuki tüüp, reisi number ja muud lennujuhtidele vajalikud andmed. Automaatne sõltuv seire jaguneb kaheks: ADS-B ja ADS-C.[1]

ADS-B[muuda | muuda lähteteksti]

ADS-B (inglise keeles automatic dependent surveillance-broadcast) on seiresüsteem, kus erinevalt praegusest järelevalveseadmetest kasutatakse asukoha määramiseks transponderite „vastuseid”, liigub informatsioon automaatselt andmelinkide kaudu ise üks kord sekundis. See võimaldab lennujuhtidel näha ADS-B-seadmega varustatud liiklejate geograafilist asukohta, kõrgust ja kiirust õhus, samuti lennumarsruuti ning muud vajalikku teavet.[2]

Tavaliselt määratakse asukoht GPS vastuvõtja abil. Kõrgus määratakse tavaliselt sama baromeetrilise anduri abil, mida kasutatakse sekundaarradari puhul. Kasutusel on ka integreeritud GPS ja inertsiaalsüsteemid.[2] ADS-B süsteemi maapealsed seadmed on varustatud lennuliikluse informatsiooni levialas vastuvõtuks mittepöörleva antenniga. Saadud andmed edastatakse kohe lennujuhi ekraanile kust lennujuht saab vastusena edastada liiklejate parda-arvutisse meteo-olukorra ning muid andmeid.[3]

ADS-B süsteemil on tulevikus tähtis koht, kuid selle laialdane kasutuselevõtt on plaanitud alles aastatesse 2020.–2025. Peamiseks põhjuseks, miks ADS-B pole veel nii levinud, on lennukile paigaldatav kallis ADS seade. Kõik lennuliikluses osalejad tuleks varustada ADS-B saatja/vastuvõtjaga, kuid see on pikaajaline protsess. Samas on ADS-B maapealne vastuvõtja väike ega tarbi palju elektrit. Olemasoleva siderajatise korral on võimalik ADS vastuvõtja üles seada ühe nädalaga.[2]

ADS-B võrdlus[muuda | muuda lähteteksti]

ADS-B eelised [2]:

  • Süsteemi lihtne maapealne vastuvõtja
  • Saab jagada eri FIR-ide (lennuinfopiirkond) vahel
  • Maapealse vastuvõtja madal hind
  • Andmete kiire värskendussagedus
  • Peaaegu täiuslik ekraani resolutsioon
  • Väga täpne
  • Täpsus ei sõltu vastuvõtjate kaugusest
  • Mobiilne süsteem hädajuhtumite korral

ADS-B puudused:

  • Tugineb ainult lennukite avioonikale
  • Maapealne aparatuuri antennid ei tohi olla majade/puude läheduses
  • Võib olla ebatäpne olenevalt GPS vastuvõtja asukohast, kuid tulevikus paraneb see tänu uutele satelliitidele

ADS-C[muuda | muuda lähteteksti]

ADS-C (inglise keeles automatic dependent surveillance-contract) on lepinguline automaatne sõltuv seire. Samamoodi nagu ADS-B, kasutatakse ADS-C pardal olevat avioonikat, kiiruse ja kõrguse määramiseks. Samuti võimaldab see täiendavalt edastada marsruudijärgmise ja selle järgneva vahepunkti ning ilmaga seotud parameetreid teatud lennujuhtimisüksustele. ADS-C asukoha teade saadetakse satelliidi või VDL-i (VHF Digital Link) kaudu[4]. ADS-C-d kasutatakse tavaliselt ookeani kohal ja kaugemates piirkondades, kus pole radarit. Seetõttu sobib ADS-C peamiselt pikamaalendudele[2].

Andmelingi teenust pakuvad eri teenusepakkujad, nt Eurocontrol, ARINC ja SITA. Kohateade edastatakse umbes iga 10–15 minuti tagant. Iga edastatud sõnum maksab lennufirmale rahaliselt, mistõttu püütakse ADS-C-d võimalikult vähe kasutada. Lennuki avioonika valib VHF-i (ingl Very High Frequency) ühenduse, kui seda tüüpi sagedus on levialas. See vähendab kulusid ja parandab jõudlust. Satelliitside andmesidet kasutatakse siis, kui lennatakse ookeani kohal[2].

ADS-C võrdlus[muuda | muuda lähteteksti]

ADS-C eelised [2]:

  • Võimaldab seiret ookeani kohal või kohtades, kus pole radarit (v.a polaaralad)
  • Toetab suurt hulka IT turvarakendusi
  • Aeronavigatsiooniteenuse osutaja jaoks väikesed kulud
  • Väikesed ülalpidamiskulud

ADS-C eelised [2]:

  • Kõrge hind ühe teate kohta
  • Väike teadete edastuse arv
  • Pole võimalik pakkuda radariteenust
  • Kallis avioonika
  • Pikk latentsusaeg
  • Suhteliselt madal sõnumite edastamise kindlus

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Riigi Teataja (12. juuli 2007). "Lennureeglid". Vaadatud 13.04.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 INTERNATIONAL CIVIL AVIATION ORGANIZATION ASIA AND PACIFIC (september 2007). "Guidance Material on Comparison of Surveillance Technologies (GMST)" (PDF) (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. SESAR (15. mai 2018). "ADS-B and other means of surveillance implementation status" (PDF) (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. SkyBrary (11. detsember 2013). "Automatic Dependent Surveillance-Contract (ADS-C)" (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)