Atlantis liivades

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Linna võimalike asukohti näitav satelliidifoto

Atlantis liivades (samuti nimetatud Irami sammas) on väljamõeldud nimetus legendaarsele Araabia linnale, mida on arvatud olevat hävinud kas looduskatastroofis või Jumala karistuse tulemusena. Linna otsimine sai tõuke 1992. aastal ilmunud Ranulph Fiennesi raamatust Atlantis of the Sands – The Search for the Lost City of Ubar.[1] Linnale on omistatud mitu erinevat nime, nendest kõige levinumad on Wabar, Ubar või Iram.

Tutvustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige kuulsam kadunud linnadest on Atlantis. Araabias on aga oma legend kadunud tsivilisatsioonist, niinimetatud "Atlantis Liivades". See võis kunagi olla kas linn, küla või piirkond, mida mainiti Koraanis ja mis on tuntud kui "Sammaste Iram".[2]

On arvatud, et Atlantis Liivades oli kunagi hunnitu ja väga tulukas kaubanduslik linn. Linn võis olla ehitatud juba isegi 3000 aastat eKr ja hävineda 100–300 aasta vahemikus. See oli asutatud Lõuna-Araabias, India ja Vahemere vahel, täpselt kaubameeste marsruudi peal. Linna kasutati vürtside, vaigu ja eeterlike õlide müümiseks.[3]

Võimalik, et see imeline koht, Altantis liivades, on olemas ainult lugudes Irami koraanis ja Beduiinide mõtetes, kuid siiski tundub tõenäolisem, et rahvajutud põhinevad tõelisest kohast, mis kunagi olemas oli jõukas piirkonnas.[3] Koraanis kirjutati, et Iram oli kaunistatud kõrgete ehitistega ja asutatud inimestega samuti tuntud kui ka Ad. Kui nad pöördusid Allahist eemal ja elasid kurja elu, saadeti prohvet Hud neid kokku kutsuma, et nad Allahit jälle austaksid. Ubari elanikud aga reageerisid sellele väga vaenulikkuselt ja ei kuulanud Hudi sõnu. Tulemusena Ade karistati liivatormiga, mis saadeti nende linna seitsmeks ööks ja kaheksaks päevaks. Lõpuks Iram kadus liiva alla nagu seda polekski kunagi olemas olnud.[2] Ühest küljest võib Irami juttu võtta, kui moraali lugu, mida kasutatakse selleks, et jutlustada inimestele, et nad peavad kuuletuma Allahile. Teisest küljest võib selles loos olla tõde ja tõepoolest on palju, kes usuvad, et selline linn oleks võinud kunagi olemas olla ja arvavad, et Shisr on tõenäoliselt see legendaarne koht, kuid see ei tundu olevat sama suur, kui legendaarses kirjelduses kirjeldati.[3]

Asukoha teooriad kadunud Atlantis liivades kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Rub' al-Khali[muuda | muuda lähteteksti]

Üks varasematest katsetes legendaarse linna leidmiseks tegi Bertram Thomas 1930. aastal, kes oli sel ajal vaevarikkal teekonnal laastatud Rub' al Khali, et saada esimeseks eurooplaseks, kes ületab selle elutu ja viljatu põrgukuuma liiva, mille kohalik nimetus on "Tühi kvartal" (inglise keeles "The Empty Quarter").

Shisr[muuda | muuda lähteteksti]

Shisris (Omaan) asuvad jäänused kunagisest kindlusest

1940ndatel oli avastatud mitu arheoloogilist leidu, mis jätsid lootusrikka arvamuse Ubari asukoha leidmisest. Ekspeditsiooni juht Wilfred Thesiger uskus, et ta leidis Ubari jälje kohas nimega Shisr, kus avastati beduiinide kaev ja eel-Islami kivilinnus.[4] Shisr on arheoloogiline leid Lõuna-Araabias. Seal asub suur kraav, kaev, suur linnus ja varemed iidsest struktuurist, mida peetakse Ubari linnaks. Osa sellest on välja kaevanud Dr. Juris Zarinsi poolt (Missouri State University) alates aastast 1992. Veebruaris 1992 avaldati New York Timesis esileheküljel artikkel, mille autoriks oli John Noble, ja see pälvis plahvatuslikku huvi väidetega, et kadunud linn Ubar on viimaks leitud. Artikkel levis üle maailma ning see võimendas põnevust. "Kasutades vanu kaarte ja uusimaid uuringuid kosmosest leidsid arheoloogid kadunud linna sügaval Araabia kõrbes."[5] väitis John Noble. Shisri linnust on aga uuritud palju varem, 1930ndatel Bertram Thomasi poolt ja 1940ndatel ekspiditsiooni juhi Wilfred Thesigeri poolt, mõlemad uskusid, et leidsid Ubari. Britti ohvitserid pildistasid selle ala 1950ndatel. See koht oli tuntud, aga linnuse tõelist suurust ei teatud enne selle väljakaevamist aastal 1992.[6]

Dhofar[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1948 viis grupp firmast Petroleoum Development Ltd läbi geoloogilist uuringut Dhofari maakonnas, kes omakorda jõudis Shisri ja väitis, et leidis hiiglasliku linnuse seina, samuti alla pimedusse viiva koopa sissepääsu. Grupp oli aga rohkem huvitatud veeallika leidmisest enda kaamlitele, seega lähemalt nad ei uurinud oma leidu, vaid piirdusid märkmete üleskirjutamisega.[4]

Avastajad[muuda | muuda lähteteksti]

Bertram Thomas[muuda | muuda lähteteksti]

Oma ohtliku reisi jooksul läbi lõputu liiva ja luiteid, räägiti Bertramile tema beduiini kaaslaste poolt kadunust linnast, mis asus liiva all, kunagi olnud täis rikkust ja ületamatut ilu, kuid elanike pattude tõttu karistas Jumal ja mattis linna liiva alla. Bertram otsis linna Shu’aiti läheduses, millest teejuhid rääkisid, kuid ei suutnud sealt midagi leida. Hiljemalt rääkis ta sellest T. E. Lawrence’ile, samuti tuntud, kui Araabia Lawrence, kes nimetas seda kohta Atlantis Liivades. Lawrence planeeris seda otsima minna, isegi öeldes, et teeb seda õhulaevaga, kuid ta suri enne enda plaani täideviimist. Bertram oli aga vallatud, ideega leida kadunud Ubari linna, sooritades mitmeid rändeid üritades seda leida ja isegi kirjutas mitmeid raamatuid. Otsides linna oma elu lõpuni, ei suutnud ta seda kunagi leida.[4]

Nicholas Clapp[muuda | muuda lähteteksti]

Jälg haihtus kuni 1980ndateni, kui ameeriklasest režissöör ja amatöörist ajalooline Nicholas Clapp tuli mõttele kasutada kõrglahutusega radarist pildistamist, et leida Ubar. Satelliidi pildid kohast, kust Bertram leidis "Teed Ubarisse" pandi kokku. Aastal 1990 Nicholas Clapp, Briti avastaja Ranulph Fiennes ja arheoloog Juris Zarins asusid Ubari otsimisele. Kusagil 18 kuud hiljem leiti vana kaubalinn Shisri läheduses. Kas leitud linn on Ubar või mitte ei osata öelda tänapäevani.[7]

Juris Zarins[muuda | muuda lähteteksti]

J. Zarins osales 1990. aastal ekspiditsoonis koos Nichlos Clappi ja Ranulph Fiennesiga. Zarinsi sõnul "Ubar" on hõim, mitte linn, kuid Ubari hõim elasid Shisris leitud linnas, mis oli omal ajastul väga tähtis kaubanduse punkt. Ta leidis huvitavaid keraamika potte, mis tulenesid partiaanlaste impeeriumist, mis tähendab, et partiaanlased olid kunagi kaubelnud Shisri linnas. Arvati, et Ubar oli ühendatud Lääne-Araabiaga, kuid tuli välja, et Ubar oli hoopis ühendatud idaga, mis tähendas, et Ubar oli täpselt Rooma impeeriumi piiri taga.[8]

Atlantis liivades, kirjanduses ja meedias[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nicholas Clapp (1 Juuni 1999), The road to Ubar
  • Zarins, Juris, "Atlantis of the Sands", Archaeology, Mai-Juuni 1997.
  • Ranulph Fiennes (1993), Atlantis of the sands
  • T. E. Lawrence (1964), The letters of T.E. Lawrence

Ajakirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wilford, J.N., "On the Trail From the Sky: Roads Point to a Lost City", New York Times, 5 Veebruar 1992.
  • Thomas, Bertram (September 1931). "A Camel Journey Across the Rub al-Khali". The Geographical Journal.
  • Thesiger, Wilfred, "A New Journey in Southern Arabia", The Geographical Journal
  • Thomas, B.S., "Ubar – the Atlantis of the sands of the Rub' al Khali", Journal of the Royal Central Asian Society

Mängud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Uncharted 3: Drake's Deception

Film[muuda | muuda lähteteksti]

  • The Road to Ubar (1996)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ubar". Kasutatud 31.03.2019.
  2. 2,0 2,1 dhwty. "Iram of the Pillars, the Lost ‘Atlantis of the Sands’". 10 Juuli, 2014. Kasutatud 08.04.2019.
  3. 3,0 3,1 3,2 Kimberly Lin. "Atlantis of the Sands". Kasutatud 07.04.2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 Brent Swancer. "The Mysterious Atlantis of the Sands". Detsember 6, 2018. Kasutatud 31.03.2019.
  5. John Noble Wilford. "On the Trail From the Sky: Roads Point to a Lost City". The New York Times, 5. Veebruar, 1992. Kasutatud 31.03.2019.
  6. "Shisr (Ubar?)". Kasutatud 01.04.2019.
  7. "Ubar: the search for the Atlantis of the Sands". Kasutatud 08.04.2019.
  8. NOVA. "Interview with Dr. Juris Zarins". September 1996. Kasutatud 08.04.2019.