Arutelu:Vytautas

Arvan, et pealkiri peaks olema "Vytautas". Andres 10:17, 12 Jun 2005 (UTC)

• Igal pool kasutatakse jah, "Vytautas", aga Leedu (Litwa) suurvürstide nimede leedustamine on selles mõttes eksitav, et nad ei olnud ju etnilised leedulased, vaid ladina päritoluga ruteenlased (esimesed leedu suurvürstid rääkisid ladina keelt ega osanud ruteenia ega ammugi mitte leedu keelt; Witold rääkis arvatavasti juba ka ruteenia keelt kõrvuti ladina keelega). Ruteenia keel, mis on valgevene keele eellane, on siiski lähedasem praegusele poola keelele kui valgevene keelele, näit. ruteenia kroonikates on Nowohorodok, mitte Navahradak nagu praeguses valgevene keeles. St. Witold oli Witold ja sellist nime nagu Vytautas ei olnud ta arvatavasti kunagi kuulnud. See suurvürstide nimede leedustamine tuleb sellest, et leedu ajaloolased püüavad jätta muljet nagu Leedu Suurvürstiriik oleks praeguse Leedu eelkäija, mis ei vasta ju päriselt tõele, ja justkui oleksid leedu suurvürstid olnud leedulased, mida nad ju kindlasti ei olnud. Samale vildakale näilisusele toetudes õnnestus Leedul Wilno Leeduga ühendada, mis peaks tegelikult olema Valgevene (kui Leedu Suurvürstiriigi järglase) või vähemalt Poola (etniliselt) linn.

Suures osas on Sul õigus. Paraku on lugu nii, et traditsiooniliselt kirjutatakse Leedu suurvürstide nimesid meil leedupäraselt. Leedu (Litva) nime kandumine leedulastele on tõsi. Paraku on suht' keeruline kindlaks teha, mis keelt ja kui palju üks või teine ajalooline persoon kõneles. Mõnede suurvürstide kohta on nende keeleoskusest küll ka kirjalikke andmeid.

Mis on "ruteenia keel" ? Valgevene keele keskaegset varianti nimetatakse vanavalgevene keel. See keel oli Leedu suurvürstiriigi n.ö "riigikeeleks", riigi seadused on selles keeles kirjutatud. Slaavi keelte läheduse üle üksteisele 13.-14. sajandil on keeruline vaielda. On teada, et 13. sajandil suutsid poolakatest ja venelastest sõjamehed lahingu eel üksteisele solvanguid karjuda, st nad said vastastikku teineteisest aru. Valgevene keele lähedust ühele või teisele keelele on pahatihti poliitilistel eesmärkidel kasutatud - venelased rõhutavad tema suurt lähedust vene keelele, poolakad peavad teda äärmuslikel juhtudel poola keele dialektiks.

Kohanimede kirjutamine kroonikais jm on väga palju sõltunud kirjutaja (ema)keelest. Võõraste nimede kirjapanekul kuuldakse ja kirjutatakse ikka nii nagu kõrv kuulma harjunud on. Henriku kroonikast on teada mitmeid Eestiga seotud kohanimesid, mida täna eestikeelseteks tagasi tõlkida ei osata. Valgevene kohanimede tänase kirjapildi puhul tuleb arvestada, et keelt ja isegi kohanimesid venestati 1930ndate teisel poolel toimunud reformi käigus. Valgevene pealinn kannab 1920ndate aastate variandis ja mh ka valgevene vikis nime Менск, mitte venepäraselt Мiнск.

Vilnius pole tegelikult ei leedu ega valgevene linn - linna ümbruses elasid 20. saj alguses ainult valgevenelased (katoliikud) ja linnas ~50 poolakaid ja ~45 juute. - Urmas 13:43, 12 Jun 2005 (UTC)

• Aitäh ammendava vastuse eest.