Arutelu:Vrakk
Vrakk võib tähendada ka muud, kui laevavrakki näiteks autovrakk jne.Akra 21. detsember 2007, kell 18:35 (UTC)
- See on ainult kõnekeeles nii. Samuti nagu avarii tähistab ainult laevaõnnetust, laevade kokkupõrget, mitte mingit muud tõrget, õnnetust või vigastust. "Veeavarii" silt kuskil hoone uksel ajab lihtsalt naerma. Valju 21. detsember 2007, kell 18:44 (UTC)
"ÕS" küll päris nii ei kirjuta. Seal on isegi niisugune näide inimvrakk -inimvareAkra 21. detsember 2007, kell 18:56 (UTC)
- ÕS kirjutab järgmist: vrakk <20: vraki, .vrakki> hukkunud laeva kere. ▪ Laeva˖vrakk. Inim˖vrakk ülek inimvare
Vrakk on siiski ja ainult hukkunud laeva kere, muud tähendused on ülekantud tähendused nii nagu sõnu siga ja lehm võidakse kasutada inimese puhul, kuid nende sõnade põhitähendust selline kasutamine veel ei muuda. Valju 22. detsember 2007, kell 08:42 (UTC)
- Ei ole nõus. EKSS annab kolm tähendust: 'hukkunud laeva kere'; 'kasutamiskõlbmatuks muutunud sõiduk'; piltlikus tähenduses 'inimvare'. Näited on toodud auto, bussi, vaguni ja tanki kohta. Ülekantud tähendus on ainult kolmas, kuigi algselt see sõna oli kasutusel ainult esimeses tähenduses.
- Ka sõnal "avarii" on EKSS-i järgi mitu tähendust: 'õnnetus, kus saab kannatada liiklusvahend, reisijad või veos'; 'mingi mehhanismi, seadme vms suurem rike'. Andres 22. detsember 2007, kell 15:15 (UTC)
- "Võõrsõnade leksikonis" on sõnal "avarii" rohkemgi tähendusi, kuigi autoavariid seal mainitud pole. Ja on toodud ära ka piltlik tähendus 'õnnetus, äpardus'.
- Ei ole õige teha ühe allika alusel rutakaid järeldusi. Andres 22. detsember 2007, kell 15:18 (UTC)
- Pole selge, miks ÕS-is ei mainita näiteks lennukivrakki, rääkimata nt autovrakist. Seal pole ka öeldud, et seda sõna ei tohiks lennuki või auto kohta kasutada. Inimvraki puhul ei ole üldse öeldud, millega on tegemist. Andres 22. detsember 2007, kell 15:21 (UTC)
Osa intervikilinke lähevad artiklitele, mis räägivad laevahukust või nii laevahukust kui ka vrakist. Andres 22. detsember 2007, kell 15:25 (UTC)
kuklakratsimist ja lõbusta lugemist kõgile. Peaks ju selge olema, et sõna algtähendusel ja levikul on oma ajalugu ning sõnalevikul kui ka tänapäevasel tähendusel omad juured. Kiirpilk ka norrakeelsesse vikisse ja leiame: no:Vrak ning puudu on kirjutis no:skipvrak, selge, et ilmamööda enim liikunud meremeeste kaudu jõudis vrak vare tähenduses meile just laevavrakina. vaatan ka iw viiteid suwa 22. detsember 2007, kell 17:39 (UTC)